LOGISTIKA. Nipid tarnekindluse tõstmiseks

Nimetus RFID tuleb ingliskeelsetest sõnadest radio frequency identification (raadiolainete kindlakstegemine). RFID-kiibi puhul on tegemist akuga varustatud kiibiga, mis paigaldatakse kauba pakendile. Kauba liikumise jälgimiseks seatakse teekonnale üles mobiilsidel töötavad lugejad, mis saadavad sõnumeid jälgimissüsteemi.

RFID-kiipidele on oma tarnesüsteemi üles ehitanud tootmisfirma ABB, samal põhimõttel töötavaid kiipe kasutab saadetiste jälgimiseks Eesti Post. ABB kogemusel kasvas tarnekindlus 85 protsendilt koguni 98 protsendile, kui tootmisettevõte hakkas kasutama KanBan-kastide süsteemi. ABB Balti riikide tarnejuhi Peep Tomingase sõnul on see Ferrometal OY väljatöötatud kahekastiline süsteem, mis teavitab hankijat tellimisvajadusest RFID ja mobiilside vahendusel. Just see süsteem tõstis hüppeliselt ABB elektrimasinatehase tehase C-grupi materjalide ehk kinnitusvahendite tarnekindlust.

Tellimus edastatakse automaatselt. Tomingas ütles, et RFID koos mobiilse andmesidega on operatiivseim lahendus kauba jälgimiseks, mis ei vaja inimese sekkumist ostuprotsessi. “Kui üks kast saab tühjaks, tõstetakse see alasse, kus RFID-lugeja tuvastab kastilt vajaliku toote informatsiooni ja edastab selle mobiilside kaudu hankijale. See ongi kauba tellimus,” selgitas Tomingas.

Kui tellimus on edastatud, tarnitakse otsa lõppenud kinnitusvahendid vastavalt eelnevalt kokkulepitud tarnegraafikule. “Süsteemi käivitamiseks peab tööline, kes võttis viimase toote, tõstma tühja kasti RFID-alasse. See on kogu protsessi võti. Teine koht, kus ABB töötaja peab sekkuma, on kauba vastuvõtt süsteemi laosüsteemi. Tühjade kastide vahetamise täis kastide vastu korraldab hankijapoolne riiuldaja,” kirjeldas Tomingas inimese osalust ABB kasutatavas tarneprotsessis.

Tomingas märkis, et stabiilse ja planeeritud seeriatootmise puhul tuleks automatiseeritud ostmist kasutada kõikide materjaligruppide puhul, kus vähegi võimalik. “Isegi kui sellist pikalt planeeritud seeriatootmist ei toimu, siis C-grupi materjalide ehk madala tükihinnaga kulumaterjalide puhul peab seda kindlasti rakendama.”

Eesti Post kasutab RFIDe saadetiste liikumiskiiruse testimiseks, et võrrelda tegelikku liikumiskiirust kehtestatud standardiga. Testsaadetis kujutab endast tavalist ümbrikku, kuhu RFID kiip on sisse pandud ja mis on adresseeritud Eesti Postile.

Kiibi lugemisseadmed on paigaldatud suuremate kaubavoogude teele. Antenni lae ja sellega kaasnevat “musta kasti” seinal nimetatakse diagnostilisteks väravateks. Väravad asuvad lennujaamas, sorteerimiskeskuses Pallasti tänaval ning kolmes kandekeskuses Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Eesti Post kogub saadetisi viiel päeval nädalas, need sorteeritakse Tallinna postikeskuses ja veetakse vastavalt aadressidele laiali. Lihtkirjad ja kullersaadetised peavad lähtepunktist sihtpunkti jõudma kogumisele järgneva tööpäeva jooksul.

Kui muidu kasutab Eesti Post üsna palju käsitsitööd, siis alates 2007. aastast langeb osa Tallinna postikeskuse töökoormusest kirjade ja pakkide automaatsele sorteerimisliinile. Testsaadetiste liikumist analüüsib kvaliteediosakond.

Lähiaastatel püüab Eesti Post vähendada kulusid saadetise kohta. “Eesti on suhteliselt väike ja keerukate, kõrge läbilaskevõimega süsteemide juurutamise majanduslik põhjendatus tuleb alati hoolikalt läbi kaaluda,” kommenteeris logistikadivisjoni juht Ansi Arumeel logistilise ahela optimaalnet automatiseerituse taset. Paralleelselt muudatustega tarneahelas otsib Eesti Post võimalusi kütuse hinna tõusuga toimetulekuks ning laiendab internetiteenuseid.

Süsteem nõuab suuri investeeringuid. Jaekaubanduskett Rimi tõhustab samas oma kauba liikumist automaatse tellimissüsteemi ning vöötkoodidega. “Rimi kauplused RFIDi ei kasuta, sest Eesti turg ei ole veel selleks tehnoloogiaks valmis. Ühtlasi on see tehnoloogia Eesti turu jaekaubanduse mahtude juures liiga kulukas,” põhjendas Rimi tarneahela juht Thomas Münch.

“Ideaalis võiks automatiseeritud protsessidel olla võimalikult suur osakaal, see tähendab aga omakorda suuremaid investeeringuid,” selgitas Münch. “Uute süsteemide litsentsid on tavaliselt kulukad ja tasuvad ära juhul, kui läbimüük on piisavalt suur.”

Rimi kasutab poeriiulite õigeaegseks täitmiseks automaatset tellimissüsteemi, mille sai kaasa koos majandustarkvaraga. Automaatne tellimissüsteem tagab, et kindlaks määratud miinimumjääk annab automaatselt tellimuse. Süsteem on sätitud selliselt, et alati jääks teatud kaubapuhver ja samas, et tellitav kogus ei oleks liiga suur. Automaatne tellimissüsteem võimaldab praegu laosüsteemi kaudu jälgida kogu kauba liikumist, sh millises koguses, millal ja millisele kauplusele toodet telliti. Kogu tarneprotsessis kasutatakse võimalikult vähe paberit ja võimalikult palju tehnoloogiat. See võimaldab nii kaubatellimusi paremini jälgida ja tõsta efektiivsust kui ka vältida inimlikke eksitusi.

Protsessi tõhustamiseks viib Rimi arvestuse üle SSCC-vöötkoodile, mis laiendab jälgimisvõimalusi veelgi. Vöötkoodid võimaldavad iga kaubagrupi olukorra skanneritega fikseerida ning kauplusesaalis toimuvast täpse ülevaate saada.

Viimase aja ühe suurema uuendusena muutusid kaubatellimuste prognoosid täpsemaks. Rimi uuendas ühtlasi transpordi-planeerimissüsteemi, mis vähendas transpordikulutusi.

Automaatne tellimissüsteem vajab siiski mõningast inimese sekkumist, tõdes Münch. Olukorras, kus on oodata süsteemi arvesse võetust suuremat nõudlust, tellivad kaupluse töötajad kaupa käsitsi juurde.

 

Tasub teada

Kohtle RFIDd õrnalt

RFID-id on korduvkasutusega, kuid et need töötaks, ei tohi kiibile midagi kleepida, neid klammerdaja, auguraua, kääride ega muuga vigastada.

 

Üks küsimus

Mida jälgida logistikateenuse sisseostul?

Peep Tomingas, ABB Balti riikide tarnejuhtLogistikateenuse sisseost on ABB Drivesi tehase projekt. Üldiselt vastates peab tekkima usaldus, et hankija meeskond, kogemus ja süsteemid toimivad laitmatult. Probleemide ennetamiseks tuleb koos teha põhjalik ettevalmistustöö, alates hankija auditist kuni protsessikaartide koostamiseni.

Ansi Arumeel, Eesti Posti logistikadivisjoni juhtJälgida tuleks, kuidas teenusepakkuja oma kvaliteeti mõõdab, milliseid andmeid suudab anda ja millise vastutuse on valmis võtma. Enne sisseostmist peab aga ettevõttel endal olema selge arusaam distsiplineeritud kvaliteedijuhtimisest. Uue partneri valikul tuleb selgelt esitada oma nõuded ja ootused numbriliselt väljendatud kujul. Edaspidi on mõistlik anda partnerile iganädalast tagasisidet tegeliku soorituse kohta ja pidada pidevat dialoogi kitsaskohtade lahendamiseks.