Ansip: Eesti valmis kaaluma finantstehingute maksu

Ansipi sõnul kaalub Eesti tõsiselt, kas, millal ja milliste tingimustega tõhustatud koostööga liituda, vahendas valitsuse pressitalitus.

Tõhustatud koostööga, kuna kõik ELi riigid finantstehingute maksustamist ei toeta ning sellega plaanib edasi minna vaid teatud grupp riike. Esimesena kehtestas taolise maksu Prantsusmaa.

Peaminister kinnitas kohtumisel, et Eesti on põhimõtteliselt huvitatud ka pangandusliidu loomisest. Samas on Eesti jaoks oluline, et olemasolev järelevalvete koostöö Põhja- ja Balti riikidega säiliks.

"Euroala ja mitte-euroala koostöö on meie jaoks väga praktiline probleem, kuna Eestis tegutseb mitu Rootsi ja Taani panka," ütles Ansip.

Prantsusmaa on nende riikide hulgas, kes toetavad pangandusliidu ja selle esimese etapi – ühtse järelevalve – käivitamist võimalikult kiiresti.

Euroopa Liidu uuest eelarvest rääkides pidas peaminister Eesti jaoks oluliseks toetusi füüsilise infrastruktuuri loomiseks Euroopa Liiduga.

"Parem taristu Euroopa Liiduga avardaks oluliselt ka meie ettevõtjate turge ning see elavdaks majandust," ütles Ansip. Cazeneuve'i sõnul on Rail Baltic loomulikult strateegiliselt oluline Balti riikidele, kuid samas ka kogu Euroopale, kuna see parandaks oluliselt riikidevahelist ühendust.

Kõneldes olukorrast euroalal laiemalt, ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister, et liikmesriikide eelarvedistsipliini jõustamine peab käima paralleelselt majanduskasvu ergutamisega läbi strateegiliste investeeringute.

Peaminister Ansipi sõnul on euroala stabiilsus selgelt Eesti huvides ning selleks tuleb tihendada Euroopa Liidu majandus- ja finantskoostööd.

"Euroopa stabiilsusmehhanismi on vaja, et kaitsta euroala. See tähendab, et me kaitseme sellega ka oma majanduse stabiilsust," ütles Ansip, rõhutades, et Eesti huvides on hoida eurotsooni koos.