Laupäeval Tartu raekojas Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Bernard Cazeneuve’iga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles kohtumise järel, et ka Eesti on valmis kaaluma selle tõhustatud koostööga liitumist.
Ansipi sõnul kaalub Eesti tõsiselt, kas, millal ja milliste tingimustega tõhustatud koostööga liituda, vahendas valitsuse pressitalitus.
Tõhustatud koostööga, kuna kõik ELi riigid finantstehingute maksustamist ei toeta ning sellega plaanib edasi minna vaid teatud grupp riike. Esimesena kehtestas taolise maksu Prantsusmaa.
Peaminister kinnitas kohtumisel, et Eesti on põhimõtteliselt huvitatud ka pangandusliidu loomisest. Samas on Eesti jaoks oluline, et olemasolev järelevalvete koostöö Põhja- ja Balti riikidega säiliks.
"Euroala ja mitte-euroala koostöö on meie jaoks väga praktiline probleem, kuna Eestis tegutseb mitu Rootsi ja Taani panka," ütles Ansip.
Prantsusmaa on nende riikide hulgas, kes toetavad pangandusliidu ja selle esimese etapi – ühtse järelevalve – käivitamist võimalikult kiiresti.
Euroopa Liidu uuest eelarvest rääkides pidas peaminister Eesti jaoks oluliseks toetusi füüsilise infrastruktuuri loomiseks Euroopa Liiduga.
"Parem taristu Euroopa Liiduga avardaks oluliselt ka meie ettevõtjate turge ning see elavdaks majandust," ütles Ansip. Cazeneuve'i sõnul on Rail Baltic loomulikult strateegiliselt oluline Balti riikidele, kuid samas ka kogu Euroopale, kuna see parandaks oluliselt riikidevahelist ühendust.
Kõneldes olukorrast euroalal laiemalt, ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister, et liikmesriikide eelarvedistsipliini jõustamine peab käima paralleelselt majanduskasvu ergutamisega läbi strateegiliste investeeringute.
Peaminister Ansipi sõnul on euroala stabiilsus selgelt Eesti huvides ning selleks tuleb tihendada Euroopa Liidu majandus- ja finantskoostööd.
"Euroopa stabiilsusmehhanismi on vaja, et kaitsta euroala. See tähendab, et me kaitseme sellega ka oma majanduse stabiilsust," ütles Ansip, rõhutades, et Eesti huvides on hoida eurotsooni koos.
Seotud lood
Eelmise aasta septembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku maksustada finantstehinguid 0,01–0,1% maksuga, sõltuvalt väärtpaberi tüübist, kirjutas teisipäeval Äripäevas NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber.
Euroopa Liidu rahandusministrite viimasel kohtumisel läinud nädalal jõuti üksmeelele, et finantstehingute maks võib teoks saada n.ö tõhustatud koostöö korras, mis eeldab vähemalt üheksa riigi toetust – toppama jäämine oleks takistanud näiteks Austrias ja Saksamaal euroala alalise päästemehhanismi ESM jõustumist.
Eesti valitsus otsustas saata Euroopa Komisjonile kirja, millega ühineb nende riikide ringiga, kes soovivad finantstehingute maksu küsimuses tõhustatud koostöö ettepanekuid.
Prantsusmaa äriliidrid kritiseerivad sotsialistist presidendi Francois Hollande’i valitsust, mille poliitika takerdab aeglustuvast majandusest niigi räsitud ettevõtlust.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”