Eesti filmioperaator Kristjan-Jaak Nuudi sõnul ei tehta filmivaldkonnas tööd raha pärast, vaid oluline on huvitav projekt ja selle sisu.
"Oleneb, mille järgi palku võrrelda. Kui võtta bensiinihinna järgi, ei saa Eestis keegi normaalselt palka. Kui võtame üldise palga järgi, siis mina ei kurdaks," kommenteeris ta välismaa ja Eesti palku.
Operaator lisas, et küsimus ei ole palga alamaksustamises, vaid kogu filmisektori alarahastamises. "Filmieelarved ei ole kümme aastat tõusnud, samas kõik on kallimaks läinud," lausus Nuudi.
Tema sõnul ei tehta tööd raha pärast ja seda ei ole mõtet küsida. "Kui on huvitav projekt, siis võib seda teha Eestis, ja ilma rahata. Ja kui on huvitav projekt välismaal, siis võib teha ka seal ilma rahata," märkis Nuudi.
Näitena tõi Nuudi, et Inglismaal saab vinge filmioperaator nädalas sama palga, mis tema ühe projekti pealt. "Selleks sa pead ennast üles töötama. Siin ei ole võrdlusmomenti, selle tasemeni jõudmiseks pean ma töötama veel 20-30 aastat oma erialal," selgitas ta.
Väljaande Meditsiinuudised aprillis korraldatud anonüümsele veebiküsitlusele vastanud kolmesajast Eesti arstist pooled kinnitasid, et läheksid parema pakkumise korral välismaale tööle. Et kõrgem palk mõjutab uue põhitöökoha kasuks otsustama, kinnitas enamik küsitletuist (70%). Äripäev uurib täna, kui kõrgema palga eest läheksid spetsialistid välismaale tööle.
Seotud lood
Stora Enso Eesti ASi finantsjuhi Katrin Rasmanni sõnul peaks välismaale tööle minemiseks olema pakutav palk 20-30% praegusest suurem.
Aprillis korraldatud anonüümsele veebiküsitlusele vastanud kolmesajast Eesti arstist pooled kinnitasid, et läheksid parema pakkumise korral välismaale tööle.
Skype Technologies OÜ juht Tiit Paananen pole oma sõnul mõelnudki sellele, et võiks välismaale tööle minna.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.