Prantsusmaa parlament kiitis eile heaks president Francois Hollande’i 2012. aasta revideeritud eelarve, mis muuhulgas sisaldab 0,2% suurust uut maksu aktsiatehingutele.
Eelkäija Nicolas Sarkozy välja pakutud 0,1% suuruse maksumäära on Hollande kahekordistanud, lootes tänavu uuest maksust 170 miljonit eurot ja tuleval aastal 500 miljonit, vahendas agentuur Bloomberg.
Maksu hakatakse maksma enam kui miljardi eurose börsiväärtusega Prantsuse firmade aktsiate soetamisel. Maksustatakse tehingud, mis toovad kaasa „omandi ülemineku“ Pariisi börsil kaubeldud firmades, sõltumata ostja või müüja asukohast.
2012. aasta eelarves on juba ka kõrgemad maksud nii jõukamatele elanikele kui suurfirmadele.
Eelarve vastuvõtmine on „esimene samm eelarvereformi ja õigluse suunas,“ ütles Prantsusmaa rahandusminister Pierre Moscovici.
Põhirõhk Prantsusmaa valitsuse 2012. aasta revideeritud eelarves on maksutõusudel, mitte kulude kärpimisel. Kokku on eelarves maksutõuse 7,2 mld euro väärtuses. 2013. aaasta eelarve avalikustab valitsus septembri lõpul.
Hollande’i eesmärk on kinni pidada lubadusest kärpida valitsuse eelarvedefitsiit läinud aasta 5,3 protsendilt tänavu 4,5%-le SKPst.
Seotud lood
Euroopa Liidu rahandusministrite viimasel kohtumisel läinud nädalal jõuti üksmeelele, et finantstehingute maks võib teoks saada n.ö tõhustatud koostöö korras, mis eeldab vähemalt üheksa riigi toetust – toppama jäämine oleks takistanud näiteks Austrias ja Saksamaal euroala alalise päästemehhanismi ESM jõustumist.
Laupäeval Tartu raekojas Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Bernard Cazeneuve’iga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles kohtumise järel, et ka Eesti on valmis kaaluma selle tõhustatud koostööga liitumist.
Eesti valitsus otsustas saata Euroopa Komisjonile kirja, millega ühineb nende riikide ringiga, kes soovivad finantstehingute maksu küsimuses tõhustatud koostöö ettepanekuid.
Prantsusmaa äriliidrid kritiseerivad sotsialistist presidendi Francois Hollande’i valitsust, mille poliitika takerdab aeglustuvast majandusest niigi räsitud ettevõtlust.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.