SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe prognoosib majanduskasvu pidurdumise jätkamist. Ehkki elektroonikaseadmete eksport kahaneb oktoobrini, kogueksport tema prognoosil paraneb.
SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe nädalakommentaar.
Teises kvartalis majanduskasv aeglustus 2%le. Aeglustumine oli ootuspärane, kuigi veidi väiksem number meie väljapakutust (2,7%), mis põhines peamiselt kahele teadaolevale komponendile, tööstustoodangu langusele ja jaemüügi üsna priskele kasvule. Lisaks nendele teguritele avaldus Statistikaameti esialgse hinnangu juures ka lisainfot, kus suuremate mõjuritena oli ära toodud ehituse, info ja side ning haldus- ja abiteenuste kiire kasv ning olulise pidurdajana oli välja toodud lisandväärtuse vähenemine kinnisvara-alases tegevuses.
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, majandus ikkagi kasvab: II kvartali kasv võrreldes I kvartaliga oli 0,4%.
Järgmiseks kvartaliks ootame jätkuvat majanduskasvu aeglustumist. Tööstustoodangu kasvud on kolmandas kvartalis tõenäoliselt jätkuvalt negatiivsed kuni oktoobrini, kuigi koguekspordi kasvunumbrid naasevad tõenäoliselt positiivsele territooriumile juba alates juunikuust. Positiivses suunas jätkab tõenäoliselt ehitussektor, endiselt kvoodirahade toel. Nii et mõjureid on nii alla- kui ülespoole, kuid juhtivindikaatorid viitavad pigem jätkuvale majanduskasvu aeglustumisele.
Sel nädalal laekusid andmed ka väliskaubanduse olukorra kohta juunikuus, mis näitavad, et eksport on naasnud positiivsete kasvude juurde (7%). Hiljemalt juunis need aastakasvud positiivseks pöörduvad. Seda vaatamata sellele, et suurima eksportartikli - elektrooniliste seadmete - eksport tõenäoliselt kuni oktoobrini negatiivsete kasvudega jätkab, mis ka suurema jälje tööstustoodangu numbritele jätab. Esmapilgul võib paista arusaamatu, kuidas samal ajal eksport kasvab ja tööstustoodang väheneb, kuid seda selgitab asjaolu, et koguekspordi numbris on rohkem komponente kui tööstustoodangus sisaldub, neist olulisima kaaluga kütuste (re-)eksport. Ja see viimane on oma kõrge baasi efektist nüüd juunikuuga üle saanud.
Aga olgu volatiilsete kasvunumbritega ja nende baasidega kuidas on, viimastel kuudel on ekspordis valdavaks märksõnaks ikkagi mahtude suhteline stabiilsus. Kõige jõulisemalt ülespoole rühkivate ekspordimahtudega on mehaaniliste masinate tootmine, seda eelkõige Venemaa suunal.
Nädala jooksul avaldati ka tarbijahindade muutus juulis (0,2% kuuga ja 3,6% aastaga), mis vastas täpselt meie viimatistele ootustele.
Kuises plaanis andsid päris märgatava panuse hinnatõusu pidurdumisele riiete ja jalatsite soodusmüügid juulis, mis neutraliseeris samal ajal toimunud toiduainete hinnatõusu, kuid üldise hinnatõusu vedas siiski plusspoolele jätkuv eluasemekulude kallinemine. Ülejäänud tegurite mõju jäi väiksemaks. Hinnatõusu hoidis tagasi ka transpordikulude odavnemine kuuga -0,5%, mis juba järgmisel kuul hinnatõusu veidi suurendama hakkab bensiinihinna taas aset leidnud järk-järgulise kallinemise tõttu.
Aastases inflatsioonis on hinnaveduri põhiroll jätkuvalt eluasemekuludel, nagu seda sel aastal juba pikemat aega olnud on. Kuid sama palju kui eluasemekulud kallinesid, samal ajal sideteenused odavnesid. Märgatavalt kallim kui aasta tagasi on ka söömine väljaspool kodu ning majutus ja ka haridus ja lasteasutused, mille kallinemine on keskmist suurelt ületanud.
Seotud lood
EBSi majandusõppejõud Andres Arrak on majanduskasvu prognoosides pigem pessimistlik ja ennustab Eesti tänavuseks SKP kasvuks 2-3%.
Rahandusministeeriumi andmeil ületasid Eesti majanduse teise kvartali näitajad prognoose.
Eesti Panga hinnangul jäi Euroopa võlakriis teises kvartalis Eestile üsna piiratuks. Samas sõltub kiirema kasvu taastumine Euroopa riikidest.
Swedbank ootas teises kvartalis Eesti majanduse kasvuks 2,7%, mis pidanuks tulema sisemajanduse panusest suveperioodil.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.