Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot ja tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5 %, reaalpalk vaid 1,1%.
Palgatõus oli väiksem kui varasemates kvartalites, teatas statistikaamet.Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2011. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 19,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 4,6%.
Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli II kvartalis keskmise brutokuupalga tõus väiksem kui varasemates kvartalites (IV kvartalis oli tõus 6,3%, I kvartalis 6,9%).
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aasta II kvartalis 1,1%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest, samas oli kasv väiksem kui varasemates kvartalites (IV kvartalis oli tõus 2,1%, I kvartalis 2,4%).
Keskmine brutotunnipalk oli 5,28 eurot ja tõusis 2011. aasta II kvartaliga võrreldes 3,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 3,8% rohkem kui 2011. aasta samal ajal.
Seotud lood
Keskmine palk tõusis II kvartalis kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal.
Viimastel kuudel on Eesti näidanud Euroopa Liidu kiireimat sisekaubanduse kasvu ning head eeldused positsiooni hoidmiseks on ka juuli arvestuses, ütles majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember.
Hinnad on kasvanud jätkuvalt ning suuresti administratiivselt reguleeritud hindade tõusu tõttu, kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut statistikaameti andmeid teise kvartali palgatõusu kohta.
Järgnevates kvartalites on oodata palgakasvu senises tempos, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Pille Mihkelson. Palgakasvu toetab tulevikus kvalifitseeritud töötajate nappus mitmel tegevusalal ning jätkuv kasv ehituses ja teistes valdavalt siseturule suunatud valdkondades.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.