Rootsi finantsinspektsiooni juht ning Põhjala suurima panga Nordea juht on eri meelt, kuidas Euroopa Keskpangale allutatud pangajärelevalve Euroopas toimima peaks hakkama, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Homme esitab Euroopa Komisjon selle kohta oma ettepaneku.
Nordea juht Christian Clausen toetab Euroopas ühtse finantsinspektsiooni loomist, olles samas seda meelt, et taoline järelevalve ei saa piirduda üksnes süsteemselt oluliste suurpankadega ega üksi euroala pankadega.
„Nii ei lähe. Meie tegutseme näiteks väga paljudel turgudel ja üks meie suuri turge on Soome, mis on euroala riik. On vaid üks lahendus ja see on: kõigile ühed ja samad reeglid,“ ütles Clausen.
Rootsi finantsinspektsiooni juht Martin Andersson on seda meelt, et pangandusliit peaks piirduma vaid eurotsooniga. Ühtsele järelevalvele allutatud riikides nõrgeneb oluliselt kohaliku järelevalve positsioon.
„Järelevalve ja kriiside lahendamine käivad käsikäes. Kui vastutatakse järelevalve eest, tuleb vastutada lõpus ka arve maksmise eest. Loomulikum on teha selline samm valuutaliidus kui korraldada see mingi riigiülese koostöö vormis,“ ütles Andersson DI-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nordea panga nõukogu esimees Wahlroosi sõnul on paljud Euroopa pangad pankrotiküpsed ja rajamisel olev pangandusliit probleeme ei lahenda.
Sel kolmapäeval tuleb Euroopa Komisjon välja ettepanekutega euroalal ühtse pangandusjärelevalve loomiseks, mis on eeltingimus pankade abistamiseks euroala päästemehhanismidest (EFSF/ESM) otse.
Keegi ei taha kinni maksta teiste vigu, ent Euroopas ei saa end ka teiste vigade mõjudest isoleerida, ütles rahandusminister Jürgen Ligi pärast ELi ministrite kohtumist Küprosel.
Kui Eesti maksumaksjate raha tahetakse kasutada Euroopa „ühistupanga“ ESMi kaudu Hispaania pankade päästmiseks, peab ka järelevalve olema ühine – sel kolmapäeval avalikustab Euroopa Komisjon plaani euroala ühtse pangandusjärelevalve loomiseks.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.