Arvestades, et eurotsooni riigid annavad omavahel pankade rekapitaliseerimiseks abi, siis on eeldus, et nende riikide panganduses kehtivad samad reeglid ja neid jälgitakse samamoodi. Sama kehtib ka mitmes riigis tegutsevate pankade kohta. Seega on ettepanek ühise pangandusjärelvalve loomiseks mõistlik. Teostus aga on loomulikult keeruline nagu iga piiriülese organisatsiooni loomisel. Arvan, et tegelikult on mõistlik luua n.ö järelvalveorgan, mis jälgib erinevate riikide järelvalvete käitumist samade standardite järgi.
*Kuidas toimiks see Euroopa Keskpangale allutatud järelevalve Eesti puhul, kus pangandusturul domineerivad euroalasse mittekuuluva Rootsi pangad?
Tekst, mida mina olen näinud, räägib Euroopa Keskpanga rollist järelvalve korraldamisel. Seega on raske ette kujutada, et see puudataks euroala väliseid riike. Seega arvan, et reaalselt hakkab see ülene järelvalve kontrollima Finantsinspektsiooni menetlus- ja käitumisstandardeid. Seega ei peaks Rootsi pangad saama mingi erikohtlemise osaliseks. Samas säilib praegune koordinatsioon Rootsi Finantsinspektsiooniga.
*Milline oleks mõju igapäevapangandusele?
Sõltub, kuidas seda finantseeritakse. Kui eeldame, et selle instantsi loomise ja eksistentsi maksavad kinni turuosalised, tähendaks see igapäevapangandusele tõenäoliselt hinnatõusu.
*Kuivõrd tähendab pangandusliit materiaalset vastutamist mujal tehtud vigade eest?
Vastutus paistab meil juba olevat, nüüd saaks neid vigu võib-olla tõhusamalt ära hoida.
*Mis kasu/ohud Eesti finantssüsteemile sellisest ühtsest järelevalvest oleks? (näiteks - hoidnuks see ära kinnisvaramulli?)