Saksa kõrgeim kohus lubas täna tingimuslikult Saksamaal ratifitseerida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning fiskaalpaktiga ühinemise.
Saksa kohtu sõnul peab Saksamaa tagama, et riigi kohustused ESMis ei ületaks 190 miljardit eurot. Kui Saksamaa kohustused tõusevad üle 190 miljardi, peab selle kõigepealt heaks kiitma Bundestagi alamkoda. Samuti ütles kohus, et ESMi otsused tuleb esitada parlamendi mõlemale kojale heakskiitmiseks.
Euro on dollari vastu pärast kohtu otsust tõusnud 0,3%.
Ilma ESM-ita ei oleks abivajajatel riikidel nagu Hispaanial ja Itaalial juurdepääsu vajalikele rahalistele ressurssidele, kuna Euroopa Finantsstabiilsuse Fondil (EFSF) ei ole piisavalt vahendeid.
„Ma arvan, et seda saab vaadata kui positiivset sammu pikal teel eurotsooni võlakriisi lahendamisel,” ütles Barclays Wealthi turustrateeg Henk Potts Reutersile.
Saksa kohtu otsuses seisab ka punkt, et fondi puudutavad konfidentsiaalsed otsused ei tohi olla vastuolus Bundestagi ja Bundesrati õigusega olla täielikult informeeritud.
Kohus otsustas, et suurem integratsioon Euroopa Liiduga ei ole olnud vastuolus Saksa põhiseadusega seni, kuni parlament on sellega täielikult tutvunud.
Samuti peab Saksamaa endale kindlustama ESM-ist lahkumise võimaluse juhul, kui Saksamaa huve ei arvestata.
Seotud lood
Sel nädalal said läbi euroala alalise päästemehhanismi (ESM) vintsutused Saksamaa konstitutsioonikohtus.
Kulla hind tõusis täna kuue kuu kõrgemale tasemele pärast seda, kui Saksamaa konstitutsioonikohus tegi tee vabaks euroala päästefondile.
Homme oodatakse Saksamaa konstitutsioonikohtult seisukohavõttu, kas keskne element euro stabiliseerimisel ehk alaline päästemehhanism ESM on üldse Saksamaa põhiseaduse järgi võimalik.
EFSF/ESM puudumine tähendaks, et mõne euroala riigi otsus oma võlga mitte teenindada või see võlg restruktureerida tooks kaasa teistele riikidele kohustuse nendesse instrumentidesse investeeritud pankade või pensionifondide päästmiseks, kirjutab EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli juhataja kt. Andres Tupits.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.