Airbalticu asepresident Janis Vanags avaldas lootust, et Euroopa Komisjon ei karista lennufirmat 2011. aastal saadud riigiabi eest.
Kui see nii läheks, peaks airBaltic tagastama 57 miljonit Läti latti ehk umbes 81 miljonit eurot, mis ettevõte sai rahasüstina pärast endise juhi ja omaniku Bertolt Flicki lahkumist.
Vanagsi sõnul oleks selline karistus ebaloogiline, kuna analoogselt on kriisiaastatel abistatud ka näiteks Czech Airlines’i ja Malta rahvuslikku lennukompaniid, vahendab Läti Delfi. Lisaks räägib Vanagsi sõnul airBalticu kasuks edukalt läbi viidud restruktureerimine.
Siiski on Euroopa Komisjon algatanud 2011. aasta lõpus kontrolli, kas nimetatud rahasüst on kooskõlas riigiabi reeglitega, kuid otsust pole Komisjon endiselt langetanud. Lätis kahtlustatakse, et kaebuse taga on Läti valitsusega tülli pööranud endine ja kauane lennufirma omanik ja juht Bertolt Flick.
Seotud lood
Läti peaminister ja transpordiminister on ühel nõul Äripäeva juhtkirjaga, et naaberriikide lennufirmad airBaltic ja Estonian Air peaksid jõud ühendama.
Tänane Dienas Bizness kirjutab, et Airbalticu ostust on huvitatud saksa multimiljonär Hans Rudolf Wöhrl, kes on seotud Airbalticu praeguse juhi Martin Gaussiga.
Kui strateegilist investorit ei leita, peab Läti riik oma eelarvest airBalticu ülalpidamiseks aastail 2013–16 leidma veel vähemalt 96 miljoni latti ehk ligi 137 miljonit eurot, vahendab portaali pietiek.com andmeid Dienas Bizness.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?