Kui strateegilist investorit ei leita, peab Läti riik oma eelarvest airBalticu ülalpidamiseks aastail 2013–16 leidma veel vähemalt 96 miljoni latti ehk ligi 137 miljonit eurot, vahendab portaali pietiek.com andmeid Dienas Bizness.
Lennufirma teatel hakkab vastavalt uuele strateegiaplaanile ettevõte juba 2014. aastal töötama kasumiga. Portaali pietiek.com andmetel see nii ei ole. Kava kohaselt on suur risk, et 2016. aastal on airBaltic taas kahjumis.
Kava näeb ette, et restruktureerimise ja optimeerimise tulemusel lõpetab airBaltic käesoleva aasta 38 miljoni lati ehk 54 miljoni eurose kahjumiga. Järgmisel aastal on kahjum 16 miljoni latti, 2014. aastal aga juba kasum kümme miljonit latti. 2015. aastal on kasum üheksa miljonit, 2016. aastal 16 miljonit ja 2017. aastal neli miljonit latti.
Kuid avalikustatud ei olnud alternatiivsed arvud – strateegilises kavas on öeldud, et väliskeskkonna mõjul võivad 2016. aastal lennufirmal tekkida kahjum ning riik peab juba ettevõttese investeeritud vahenditele lisaks eraldama vähemalt 96 miljonit latti.
Dienas Bizness kirjutab, et mitteametlikult on teada, et seni pole strateegilist investorit leitud.
Seotud lood
Airbalticu asepresident Janis Vanags avaldas lootust, et Euroopa Komisjon ei karista lennufirmat 2011. aastal saadud riigiabi eest.
Finnairi puhul on suurem tõenäosus kui SASi puhul, et firma ka tulevikus mingil kujul oma tegevust jätkab, kirjutab Rootsi majanduslehe Dagens Industri börsianalüütik Mattias Mauritzon.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.