Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Samuti tuleks kaaluda Kreeka võlgade täiendavat mahakandmist. "Vahel on parem, kui on rohkem aega," märkis Lagarde täna Tokios. "Sama toetasime me Portugali puhul, sama soovitasime me Hispaania puhul ja soovitame nüüd ka Kreeka puhul," vahendas teda agentuur Bloomberg.
IMFi ametnike viimaste nädalate sõnavõtud näivad kõnelevat sellest, et fond viivitab oma laenuosa väljamaksega, oodates esmalt Euroopa poliitikakujundajatelt Kreekale kas täiendavat laenuabi või võlgade mahakandmist. Vastasel juhul Kreeka IMFilt rohkem raha ei saa.
Lagarde'i sõnul ei aita Kreeka puhul üksi eelarvekärbetest ja struktuurireformidest. "Meil tuleb käsitelda ka riigi võlakoorma rahastamist," ütles ta.
Kreeka valitsuse prognoosi järgi kasvab riigi võlakoorem tuleval aastal 179,3%-le SKPst, liikudes kaugemale 2020. aastaks seatud eesmärgist kärpida võlatase 120%-le SKPst.
Kreeka võimaliku uue võlakergenduse osas läheb IMFi seisukoht vastuollu Saksamaaga, mille rahandusminister hoiatas Tokios, et kui Kreekale abilaenu andnud riigid oma raha tagasi ei saa, pole kreeklastel enam lisaabi lootust.
Wolfgang Schäuble kinnitusel on pea kõikides ELi liikmesriikides reeglid, mis ei luba garantiisid väljastada ilma mingi kindluseta, et see raha tagasi saadakse. Kui Kreeka avaliku sektori kreeditoridel tuleb kahju kanda, siis "hävitab see eeldused lisagarantiideks või uuteks väljamakseteks," ütles Schäuble.
Läinud nädalal välistas ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi selle, et keskpank Kreeka võlakirjadelt kahju kannaks. Sellega rahastataks valitsuse võlga, mida keskpank teha ei või.
Surve Kreeka laenuandjatele aga kasvab. Septembri lõpus kirjutas ka maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian ajalehes Financial Times, et euroala riikidel tuleks kaaluda võlakergenduse plusse ja miinuseid. Mida kauem viivitada, seda kulumakamaks võib asjade käik lõppkokkuvõttes minna.
Seotud lood
Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on igati mõistlik, et Kreekale on poliitilisi kokkuleppeid silmas pidades abi antud, kuid nüüd tuleks panna asjale mõistlik piir.
Brüsselis täna lõppeval Ülemkogul Kreeka kohta tehtud avalduses tunnustasid ülejäänud euroala riigid Kreeka valitsuse jõupingutusi.
Kreeka uus valitsus on teinud kindlasti rohkem kui Kreekas seni kriisi lahendamiseks on tehtud, kuid otseselt eriliseks optimismiks alust ei ole.
Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas oma seisukohta, et tõenäoliselt tuleb Kreekal euroliidust lahkuda.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.