OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

OMX Baltic−0,03261,6
OMX Riga−0,42865,92
OMX Tallinn−0,031 696,8
OMX Vilnius0,03986,19
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 100−0,738 181,47
Nikkei 225−0,7236 391,47
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,9
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,85

11.10.12, 15:13

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: Kreeka vajab lisaaega

Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Samuti tuleks kaaluda Kreeka võlgade täiendavat mahakandmist. "Vahel on parem, kui on rohkem aega," märkis Lagarde täna Tokios. "Sama toetasime me Portugali puhul, sama soovitasime me Hispaania puhul ja soovitame nüüd ka Kreeka puhul," vahendas teda agentuur Bloomberg.

IMFi ametnike viimaste nädalate sõnavõtud näivad kõnelevat sellest, et fond viivitab oma laenuosa väljamaksega, oodates esmalt Euroopa poliitikakujundajatelt Kreekale kas täiendavat laenuabi või võlgade mahakandmist. Vastasel juhul Kreeka IMFilt rohkem raha ei saa.

Lagarde'i sõnul ei aita Kreeka puhul üksi eelarvekärbetest ja struktuurireformidest. "Meil tuleb käsitelda ka riigi võlakoorma rahastamist," ütles ta.

Kreeka valitsuse prognoosi järgi kasvab riigi võlakoorem tuleval aastal 179,3%-le SKPst, liikudes kaugemale 2020. aastaks seatud eesmärgist kärpida võlatase 120%-le SKPst.

Kreeka võimaliku uue võlakergenduse osas läheb IMFi seisukoht vastuollu Saksamaaga, mille rahandusminister hoiatas Tokios, et kui Kreekale abilaenu andnud riigid oma raha tagasi ei saa, pole kreeklastel enam lisaabi lootust.

Wolfgang Schäuble kinnitusel on pea kõikides ELi liikmesriikides reeglid, mis ei luba garantiisid väljastada ilma mingi kindluseta, et see raha tagasi saadakse. Kui Kreeka avaliku sektori kreeditoridel tuleb kahju kanda, siis "hävitab see eeldused lisagarantiideks või uuteks väljamakseteks," ütles Schäuble.

Läinud nädalal välistas ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi selle, et keskpank Kreeka võlakirjadelt kahju kannaks. Sellega rahastataks valitsuse võlga, mida keskpank teha ei või.

Surve Kreeka laenuandjatele aga kasvab. Septembri lõpus kirjutas ka maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian ajalehes Financial Times, et euroala riikidel tuleks kaaluda võlakergenduse plusse ja miinuseid. Mida kauem viivitada, seda kulumakamaks võib asjade käik lõppkokkuvõttes minna.

Sirje Rank

Seotud lood

Uudised

18.10.12, 09:40

Kreeka lumepall ei saa veerema jääda

Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on igati mõistlik, et Kreekale on poliitilisi kokkuleppeid silmas pidades abi antud, kuid nüüd tuleks panna asjale mõistlik piir.

Uudised

19.10.12, 12:57

Kreeka sai Ülemkogul euroala riikide toetuse

Brüsselis täna lõppeval Ülemkogul Kreeka kohta tehtud avalduses tunnustasid ülejäänud euroala riigid Kreeka valitsuse jõupingutusi.

Uudised

09.10.12, 19:06

Ligi: Kreeka puhul tuleb vahepeal edusamme tunnustada

Kreeka uus valitsus on teinud kindlasti rohkem kui Kreekas seni kriisi lahendamiseks on tehtud, kuid otseselt eriliseks optimismiks alust ei ole.

Uudised

17.10.12, 10:19

Rootsi minister kordas: Kreeka ilmselt lahkub

Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas oma seisukohta, et tõenäoliselt tuleb Kreekal euroliidust lahkuda.

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.