Rootsi rahandusminister Anders Borg kordas oma seisukohta, et tõenäoliselt tuleb Kreekal euroliidust lahkuda.
„Konstateerisin seda, et Kreeka võlakoorem on väga suur ja konkurentsivõime väga madal. Mul on raske näha, kuidas selle olukorraga toime tullakse viisil, mis ei sunni neid eurost lahkuma,“ ütles Borg täna ajalehes avaldatud intervjuus.
Saksamaa seevastu näib otsivat viisi, kuidas Kreeka probleemid euroala sees lahendada.
Teisipäeval ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel, et Kreeka majandusreformid edenevad ning sakslased ei peaks nii palju võlakriisist välja rabeleda üritavaid euroala riike kritiseerima.
„Kreeka kohta võib öelda igasuguseid asju, kuid seal tehakse ka suuri edusamme,“ ütles Merkel Saksamaa tööandjate organisatsiooni BDA üritusel peetud kõnes. Merkel möönis, et asjad võiksid edeneda kiiremini, kuid nentis samas, et suhtumises ja mõtlemises on võlakriisi valla päästnud riigis toimunud oluline nihe, vahendas agentuur Bloomberg.
Saksamaa toetus annab Kreeka peaministrile Antonis Samarasele tugevama seljataguse neljapäeval Brüsselis algaval Ülemkogul, kus ta peamisi eesmärke on taotleda Kreekale reformide läbiviimiseks kaks aastat ajapikendust.
Troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajad on pingutanud, et tippkohtumiseks valmis saada hinnang Kreeka majanduse seisust ja reformidest, mille baasil otsustada Kreekale uue laenuosa väljamakse. Ilmselt raport siiski viibib.
Seotud lood
Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul on igati mõistlik, et Kreekale on poliitilisi kokkuleppeid silmas pidades abi antud, kuid nüüd tuleks panna asjale mõistlik piir.
Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Pessimistlik Rootsi rahandusminister ennustab muutusi poole aasta jooksul.
Viimase kolme kuuga on Kreeka valitsuse võlakirjade hinnad kahekordistunud, kuna investorite hirm Kreeka lahkumise pärast euroalast on vähenenud.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.