ELi Ülemkogu arutab laetud teemasid

Lisaks ootab Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy valitsusjuhtidelt esimest tagasidet oma „euroremondi kavale“, mis visandab rahaliidu jaoks eraldi eelarvet ja ühiseid võlakirju.

Prioriteet on aga ühtne pangandusjärelevalve. Selle taga on kinni nii euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamine pankade rekapitaliseerimiseks kui ka Euroopa Keskpanga uus võlakirjade tugiostuprogramm, mis on turgudel leevendanud hirme euro lagunemisest.

Paraku on riikide vahel alles palju erimeelsusi. Kui Euroopa Komisjon ja liikmesriikidest näiteks Prantsusmaa tahaksid ühtse järelevalve käivitumist juba uue aasta algusest, siis teisipäeval Berliinis kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ei pea tarvilikuks kiirustada.

„Kvaliteet on tähtsam kui kiirus,“ ütles Merkel kohtumise järel, lisades, et see ei välista veel kiiret tempot, ent kvaliteet ennekõike.

Sama väljendas Rootsi peaminister, märkides, et lahenduseni jõudmiseks tuleb veel palju tööd teha. „Ettepanek ei ole valmis,“ ütles ta.

Rootsi ei välista Euroopa Keskpanga ümber loodava pangandusliiduga liitumist, kuid seab selleks omad tingimused, mis Reinfeldt Berliinis ka üle kordas.

Rootsi ei kavatse oma riigi maksumaksjate raha kasutada teiste riikide halvasti juhitud pankade päästmiseks ning tahab otsustes kaasarääkimise õigust, kui nõustub end vabatahtlikult ühisele järelevalvele allutama. Samuti nõuab Rootsi valitsus õigust kehtestada oma riigi pankadele karmimaid kapitalinõudeid.

„Meil olid endil kah pankadega probleemid. Ja meie ei palunud kellegi abi,“ ütles Reinfeldt Rootsi meedia vahendusel.

Eesti peaminister Andrus Ansip ütles oktoobri algul Van Rompuyga kohtudes, et Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve loomist. Ent nagu on tunnistanud rahandusminister Jürgen Ligi, sõltume siin palju sellest, mida otsustab Rootsi.

Viimasel Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel jäi kõlama, et ilmselt pangandusliidu käivitamine siiski lükkub. Sest lahtine on nii funktsioonide jaotus kesk- ja kohaliku tasandi järelevalveasutuste vahel kui ka järelevalve ulatus – kas see peaks katma kõik euroala pangad või ainult süsteemselt olulised. Viimasel juhul ei kvalifitseeruks ühise järelevalve alla üksi Eestis tegutsev pank.

Selgeks on vaidlemata ka see, millistel alustel ESM hakkaks panku rekapitaliseerima otse. Seda on vaja, et ammu üle riigipiiride kasvanud pankade päästmine ei süvendaks riikide endi võlaprobleeme, mis omakorda õõnestaks selle riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis. Just see nõiaring on euroala võlakriisile seni aina uut hoogu andnud.

Ka Van Rompuy rahaliidu remondikavas soovitatakse seni, kuni ühtset pangandusprobleemide lahendamise süsteemi (mida rahastaksid pangad ise) alles luuakse, kasutada ESMi pankade rekapitaliseerimiseks.

Sest viivitamine on kulukas – värskes hinnangus globaalsete finantsturgude stabiilsusest hoiatas IMF, et euroala finantsturul kriisiga uuesti alanud killustumine pärsib laenuraha liikumist, süvendades veelgi euroala majanduslangust.

Pangandussektori riskide jagamist ei saa aga vaadata lahus euroala riikide tihedamast eelarve-, majandus- ja poliitilisest koostööst. Millises suunas mõtted liiguvad, annab aimu Van Rompuy „euroremondi kava“ ehk vahearuanne, mille baasil loodetakse detsembri Ülemkogu ajaks kokku leppida konkreetsem euro tuleviku teekaart.

Uute elementidena käib nn nelja presidendi (Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurogrupi juhi) raport välja euroala eraldi eelarve ning idee kehtestada euroala liikmesriikide ja Euroopa Liidu instantside vahel lepingulised suhted, et veelgi üle kindlustada vajalike struktuurireformide elluviimine. Sest kriis on näidanud, et „rahvusriikide eelarvepoliitika kujutab endast elulise tähtsusega ühishuvi“, nendib dokument.

Tippkohtumise eel käis Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble välja varemgi kõlanud idee, et komisjonis peaks olema volinik, kes võib vajadusel liikmesriigi eelarveplaanid vetostada.

Ühise eelarve vajadust euroalale põhjendab Van Rompuy plaan eelkõige olukordadega, kus mingid tegurid mõnd euroala liikmesriiki rohkem mõjutavad kui teisi. Näiteks teatud liiki töökohtade kolimine Aasiasse. Ühiseelarvest saaks aidata seda n.ö asümmeetrilist šokki ajutiselt leevendada, et riik saaks kohanemiseks lisaaega.

Eesti on valmis euroala eelarve ideed kaaluma, kuid tingimusel, et see oleks Euroopa Liidu üldisest eelarvest selgelt lahus ega tuleks selle arvelt. 

Plaanis sisalduva piiratud mahus euroala ühiste võlakirjade idee on AAA reitinguga Soome ja Saksamaa juba maha laita jõudnud.

Ülemkogul võivad arutusele tulla ka abipaketid. Kreeka taotleb reformide läbiviimiseks lisaaega ning Hispaania küsib tõenäoliselt ESMist varsti n.ö ennetavat abilaenu, mis teeb võimalikuks keskpanga tugiostud. See ei lõika Hispaaniat turgudest ära. Abipakettide suurima rahastaja Saksamaa hoiak on mõlema hädalise suhtes soosivamaks muutunud.