Sotsioloog Juhan Kivirähu sõnul ei kuule riigi valitsejad juba ammu enam seda, mida ühiskonnategelased juba pikemat aega räägivad. Seepärast otsustatigi teha ühispöördumine ehk Harta12, mis võiks ideaalis olukorda riigis paremaks muuta.
"Ei noh, keegi ei sundinud mind sellele pöördumisele alla kirjutama. Kuid nagu selle pöördumise viimases lõigus ka ütlesime, siis kõik, kes sellele alla kirjutasime, oleme avalikult ühiskonnas nendel teemadel sõna võtnud. Ja ka minule hakkas tunduma, et räägin Vikerraadio eetris või mujal juba üht ja sama juttu pikemat aega ning tundub, et kurtidele kõrvadele. Mõtlesime, et üheskoos on resonants äkki suurem," rääkis Kivirähk põhjustest, miks tema pöördumisele alla kirjutas.
"Kui meil oli NO teatri Ühtse Eesti projekt, siis seal öeldi, et asjad ei muutu ühe päevaga, vaid asjad muutuvad iga päev. Iga samm, nagu kas või see pöördumine, muudab midagi. Ka vabariigi presidendi tänane samm, et kutsutakse erakondadest, ühiskonna esindajatest jm kokku kogu, kes pakuksid välja muudatused, mida teha, et poliitiline kultuur muutuks. Erakonnad ise pole sellega ju hakkama saanud," rääkis Kivirähk ning meenutas aastatagust Keskerakonna ja Jüri Ratase skandaali ning kunagist isamaaliitlaste ja respublikaanide võimuvõitlust, ja nüüd siis Reformierakonna probleeme. "Reformierakonnas on praegu muutuste aeg, Kaja Kallas ja Korobeinik ja on teisigi, kes tahaksid asja muuta. On neid, kes on välja astunud ja hartaga ühinenud. Meie harta üks tööpealkiri oli "Kriitiline piir, kriitiline mass". Üritame kindlaks teha, palju neid inimesi on, kes muutusi soovivad," seletas Kivirähk Harta12 tagamaid.
Kui mõnda aega tagasi oli päevakorral erakorraliste valimiste teema, siis Kivirähu sõnul ei saavutaks see täna siiski soovitud efekti - muutust. "Seda ma usun kindlasti, et kolme aasta kaugusel olevad valimised on liiga kaugel, kui võtta arvesse praegust valitsevat õhkkonda. Selleks, et minna erakorralistele valimistele tuleks enne uutes mängureeglites kokku leppida. Praegu muudaksid need erakorralised valimised proportsiooni, tegelikult vahetataks vaid istekohti, kuid tegevus jääks samaks," rääkis Kivirähk, kes samas uskus, et sellised pöördumised ja avalikud teemapüstitused pikas plaanis siiski muudavad midagi.
"Eks see pöördumine kindlasti muudab midagi. Kuid ma arvan, et suur muutus oleks ka see, kui kehtestatakse valimisreklaamile näiteks piir. Midagi muudaks ka see, kui muudetaks valimiste korralidamist. Kuid hartas me konkreetseid ettepanekuid välja pakkuda ei tahtnud, sest allakirjutamise mõte on see, et nõustud sellega, et muutusi on vaja. Kuid need muutused tuleb siis juba suuremas otsustajate ringis läbi arutada," rääkis sotsioloog.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!