KredEx õpetab tuleõnnetuse tõttu elektriautot ohutult laadima

KredExi elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul pole elektriauto ohtlikum kui sisepõlemismootoriga sõiduk, ent nii nagu iga masina puhul, tuleb selle kasutamisel järgida lihtsaid juhiseid.

Elektrisõidukit saab laadida kahes režiimis – kiirlaadimisena ja aeglase laadimisena. Kiirlaadijad on kallid ning tehnoloogiliselt keerulised aparaadid ning need on mõeldud avalikes kohtades mugavaks laadimiseks. Kodulaadimine on akude täitmisel põhiline režiim ja see toimub autoomaniku majapidamises, asutuste puhul vastavalt auto parkimiskohas. Sõltumata laadimise režiimist peab autoomanik jälgima autotootja või teenusepakkuja juhiseid.

"Näiteks võtab Mitsubishi elektriauto iMiEV pikk laadimistsükkel ligikaudu 16kWh elektrit ning see kestab kuus kuni kaheksa tundi. Kuna laadimine võtab palju voolu, peab laadimiskohas elektrisüsteem olema korras ja piisava voolutugevusega," märkis Tuisk.

Kõigile sotsiaaltöötajatele antud elektriautodega said omavalitsused ka ametiasutuse juurde turvalise laadimissüsteemi ning ülevaate, kuidas tagada nõuetekohane laadimine, lisas ta.

KredEx rõhutas, et elektriauto kodus laadimisel on oluline meeles pidada, et elektripistik, kuhu toitejuhe ühendataks peab olema eraldi elektrikilbist tõmmatud. Kodulaadija paigaldamist toetatakse eraisikute puhul KredExi poolt kuni tuhat euroga ja reeglina katab see kõik kulud turvalise kodulaadimise korraldamiseks.

Spetsiaalne kodulaadija on elektriauto toiteseade, mis tagab ohutuse kasutajale, sõidukile kui ka elektrivõrgule ehk hoonele, milles laadimine toimub. Tavalised seinakontaktid ei ole ette nähtud pikka aega ja pidevalt maksimaalsel koorumusel kasutamiseks.

"Oleme KredExi poolt teinud endast oleneva, et sääraseid õnnetusi ennetada ning jätkame kindlasti teavitustegevusega," märkis Tuisk.

"Mis täpselt Väike-Maarjas toimunud õnnetuse põhjustas, peab selgitama juurdlus ning seni on tulekahju põhjuste üle spekuleerimine ennatlik," lisas KredExi elektromobiilsuse programmi juht.