Maailmas on töötajate töö ajal jälgimine ja efektiivsuse mõõtmine tavaline, Eestis aga uus asi.
Kujutlege, et olete tööl, arvuti taga. Juba teist päeva töö ei suju, sest ootate e-kirju ja tööks vajalikke materjale. Sisustate oma päeva vahepeal Youtube´ist videote vaatamisega. Aeg-ajalt kontrollite postkasti, kas materjalid saabunud. Vahepeal vaatate Facebooki, lobisete tuttavatega. Siis avastate, et mitte millegi peale on kulunud juba tunde. Kuni lõpuks saabub oodatud meil ja töö saab jätkuda.
Siis aga kutsub juhataja teid oma kabinetti ning teatab, et te pole piisavalt efektiivne ning teeb etteheite, et külastate ebasobivaid internetilehekülgi. Sest programm ütleb ju nii.
Lätis tegutseb ettevõte, kes pakub ettevõtetele DeskTime'i loodud programmi, mille abil saab tuvastada, millistel lehekülgedel töötaja töö ajal käib ning kaua seal viibib. DeskTime'i emafirma Draugiem Grupi klientideks on kodulehekülje järgi Swedbank, SEB, Tele2, Rimi jpt.
Lextali vandeadvokaadi Mari Männiko sõnul on raske öelda, palju on Eestis ettevõtteid, kes töötajaid nende loaga või loata jälgivad. Kuid igasugune jälgiva tarkvara paigutamine töötaja arvutisse ilma tema nõusolekuta on kindlasti privaatsuse rikkumine.
Mida arvavad töötajate arvutitegevuse jälgimisest andmekaitse ja ettevõtted, loe tänasest Äripäevast.
Autor: Kaisa Gabral, Anu Jõgi
Seotud lood
Kas Eestist saab varsti “unistuste” Ameerika, kus tundub normaalne see, kui tööandja jälgib töötaja tegemisi tööarvutis, küsib Äripäeva ajakirjanik Kaisa Gabral.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.