Maksuamet pakub käibemaksupettustega võitlemiseks välja kaks radikaalset ideed, mis pööraks maksukogumise peapeale.
Maksuameti ettepanek on, et käibemaks hakkab tulevikus enne ettevõtjani jõudmist liikuma läbi maksuhalduri konto ja amet pääseb ligi ettevõtjate kõigi tehingute infole.
Esiteks käib amet välja, et kõigi tehingute käibemaks hakkab automaatselt laekuma maksuhalduri kontrolli all olevale kontole. Seega ostjalt laekuv käibemaks liigub automaatselt maksuhalduri kontole, kust maksuhaldur vabastab raha müüjale pärast seda, kui on veendunud, et müüjal on selleks õigus.
Teise ettepaneku järgi hakkavad ettevõtjad maksuametiga jagama infot kõigi oma tehingupartnerite ja tehingute käibe kohta. See tähendab, et ettevõtete raamatupidamissüsteemid ja e-maksuameti suhtlus automatiseeritakse nii, et on võimalik kokku viia kõik tehingupartnerid ja nende tehingute kogusumma.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on nn käibemaksukonto idee toores ja sellist muudatust plaanis pole, kuid kõigist oma tehingupartneritest teavitamise kohustus terendab ettevõtjaile hoopis tõenäolisemalt. "Tehingupartneritest teavitamine soodustaks e-arvete levikut ja säästaks ka ettevõtja kulusid, maksuhalduril kuluks kontrolliks vähem aega ja maksu tagastamist saaks automatiseerida," sõnas Ligi. Juulis valmib audit, mis näitab sellise muudatusega ettevõtjatele lisanduvat halduskoormust ja võimalikku maksutulu.
Maksuameti hinnangul tooks nende kahe ettepaneku elluviimine igal aastal riigikassase suurusjärgus 110-155 miljonit eurot lisaraha. "Peame arvestama, et ainult praeguste kontrollimeetmete mahu suurendamisega käibemaksupettuste probleemi ei lahenda," sõnas maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.
Maksuspetsialistid on maksuameti jõuliste ideede suhtes väga kriitilised. Loe täpsemalt kolmapäevasest Äripäevast.
Seotud lood
Palju kära tekitanud nn 1000euroste seadus on viinud Eesti käibemaksulaekumise tasemele, mis üllatab isegi maksuametit ennast.
Kütusemüüjad Statoil, Alexela ja Neste tegid Äripäeva palvel maksuametile rea ettepanekuid, kuidas nende ärist käibemaksupettused välja juurida.
Praegune Danske Banki Eesti filiaali ja endine maksu- ja tolliameti juht Aivar Rehe rääkis, et toetab käibemaksu kogumise reformimisel tasakaalu otsimist, ta tõi välja, et pigem tuleks majanduskasvu soodustada, siis oleks ka maksutulu rikkalikum ja rasvasem.
Suurettevõtja ja tööandjate keskliidu volikogu esimees Jüri Käo on maksuameti käibemaksuideede suhtes ülikriitiline.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.