President Ilves Leedus: siin on meie ühine koduturg

„Umbes iga viies kilovatt-tund Leedus tarbitavast elektrienergiast tuleb Eestist. Üle poole Eesti sõidukitest liigub Leedus toodetud kütusega. Leedus on tuhandeid inimesi, kes kannavad Baltmani ülikondi ja söövad Alma jogurtit. Ning Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes teevad sisseostud Maxima kauplustest ja naudivad Pergale šokolaadi,“ rääkis president Toomas Hendrik Ilves täna Vilniuses koos Leedu riigipea Dalia Grybauskaitéga esinduslikku Eesti-Leedu äriseminari avades.

Ta meenutas, et Leedu ettevõtteregistris on umbes 400 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet, neist 42 lisandus viimase aasta jooksul, et Leedu on pikemat aega olnud Eesti otseinvesteeringute sihtriikide tipus ning mullu tõusis Eesti Leedu ettevõtete investeeringute sihtriigiks nr 1, mis rahaliselt tähendab 765.2 miljonit litti ehk üle 220 miljoni euro, et Leedule on Eesti välisinvestor nr 8 ja Eestile on Leedu otseinvesteeringute lähteriikide pingereas 6. kohal.

„See kõik kinnitab, et Eesti ja Leedu, nagu ka Läti, on meie ettevõtjatele kujunenud vastastikku koduturgudeks. Selle tõestuseks on ka meie riigivisiidile kaasa tulnud esinduslik äridelegatsioon. Põhjus on lihtne: paljudel Eesti ettevõtjatel on juba Leedus edukalt tegutsevad ärid ja või plaanid ärisuhete tihendamiseks,“ vahendas presidendi kantselei Toomas Hendrik Ilvese sõnu.

Presidendi hinnangul peaks meie majandus- ja kaubandussuhete arendamisel kindlustunnet andma teadmine, et Eesti ja Leedu majandusele ennustatakse lähiaastaiks mõõdukat kasvu ning et me tegutseme suuremas Balti-Põhjala piirkonnas, mida peetakse Euroopa kõige suurema kasvupotentsiaaliga alaks.

Eduks vajame veelgi tihedamat majanduslikku koostööd ka Eesti ja Leedu vahel, vastastikuste investeeringute kasvu, suuremat kaubavahetust, sõnas president Ilves, lisades: „Tihedamat majanduslikku koostööd meie piirkonnas peab toetama ka siinne tihedam üldisem lõimumine – see tähendab meid ülejäänud Euroopa Liiduga ühendavate transpordi- ja energiaühenduste väljaehitamist. Pean silmas ennekõike kiirraudteed Rail Baltic ning Euroopa Liidu välistest tarnijatest sõltumatud elektri- ja gaasiühendusi. Euroopa Liidu uus eelarve annab meile võimaluse need puuduvad kaasaegsed ühendusteed rajada. Kui meil endal jätkub tahet, koostööd ja tulevikule väärilist pilku.“

Samuti on vajalik Eesti ja Leedu valitsuse ühine tegutsemine Euroopa Liidu siseturu ning sealhulgas digitaalse ühtse turu edasiarendamise nimel, e-teenuste ühise kasutamise nimel, nagu on ka meie kõigi huvides piirkonna vastutustundlike riikide kuulumine samadesse organisatsioonidesse, mistõttu Eesti toetab tugevalt Leedu liitumist euroala ja OECD-ga, kõneles Eesti riigipea. „Mida rohkem meie piirkonna vastutustundlikke riike kuulub euroalasse, seda tugevam ja edukam on Balti-Põhjala piirkond,“ lisas Eesti riigipea.

President Ilves kutsus Eesti ja Leedu ettevõtjaid, kes oma koduturgudel on paljudel juhtudel üksteisele konkurentideks, otsima ja leidma senisest rohkem võimalusi koostööks välisturgudel.

Eesti ja Leedu president avasid sümboolselt Leedus peagi kasutusele tuleva elektroonilise piiriületussüsteemi, mille autor on Eesti ettevõte GoSwift ning mis töötab edukalt Eesti-Vene piiriületusel.