Taani suurim pensionifond, millele kuulub ka 36 miljardi dollari väärtuses Saksamaa pikaajalisi võlakirju, teatas, et nad võivad müüa võlakirjad, kui Saksa liidukantsler Angela Merkel ei võta ette samme finantstehingute maksu blokeerimiseks, vahendab Bloomberg.
Selline maks hävitab meie ärimudeli ja sunnib meid teisiti investeerima," ütles 140 miljardi dollarilise mahuga ATP fondi juhatuse esimees Carsten Stendevad. „Sel hetkel, kui nad teevad selle ära, hakkavad paljud investorid otsima teisi turvasadamaid.“
Euroopa pensionifondide juhid hoiatavad üha valjemalt, et finantstehingute maks ei täida oma eesmärki ja lõpuks lööb tavakodanikke. ATP prognoosi kohaselt läheb see maks maksma sadu miljoneid dollareid, vähendades pensionäridele mõeldud fondide tootlusi.
Merkel ütles läinud nädalal, et nad kuulavad investorite kaebusi kavandatava maksu osas ning võtavad nende vaateid arvesse.
„Minnes edasi maksumudeliga, mis lööb pensionäride sääste, on selgelt väga halb asi, mida teha,“ ütles Merkel 14. juunil. Siiski ta kinnitas taas valitsuse pühendumust mingil moel maksustada tehinguid, viidates vahele käibemaksuga tarbekaupade maksustamisel ja põhimõtteliselt maksuvabadele finantstehingutele.
„Ettepanek ei võta arvesse, kuidas pensionifondid tegutsevad,“ ütles Amsterdamis tegutseva APG Asset Managementi nõukogu liige Guus Warringa. APG Asset Management valitseb 342 miljarid euro väärtuses pensionivarasid.
„Pensionifondid on küll pikaajalised investorid, kuid eeldus, et nad panevad seifi hoiule võlakirjad, kuni need 20 aasta pärast lunastatakse, on lihtsalt vale,“ ütles Warringa. „Turud ja intressimäärad muutuvad. See eeldaks, et me peaks näiteks säilitama oma Kreeka riski muutumatuna. Sellise poliitkaga meie kaasa ei lähe.“
Ta lisas, et tõneäoliselt investeerivad nad vähem riikidesse, kus tuleb finantstehingumaks.
Taani, nagu ka Holland on lükanud tagasi senisel kujul plaanitud finantstehingumaksu.
ATPle kuulub juba 70% Taani valitsuse 30aastastest võlakirjadest. Ülejäänud maht on liiga väike, et täita see Saksa valitsuse võlakirjadest saadud rahaga, kui otsustakse need müüa, ütles Stendevad.
Seotud lood
Finantstehingute maks, mida Euroopa Parlament näeks hea meelega ELi eelarve ühe omavahendina ning mis Euroopa Komisjoni eelnõu järgi jõustuks tuleva aasta algusest, jääb teemana tõenäoliselt venima, ütles Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar.
Euroopa Liidus finantstehingute maksu kavandavad 11 riiki, Eesti seal hulgas, jätkavad ikka alles vaidlemist isegi nii põhimõtteliste küsimuste üle nagu mida maksustada ja kuidas tulu jagada. Seetõttu võib maksu kehtestamine edasi lükkuda ning selle ulatus tulla väiksem, kirjutab Wall Street Journal, viitega ELi diplomaatidele.
Suurbritannia kaebas Euroopa Kohtusse finantstehingute maksu kavandi, mille järgi maks laieneks tehingutele üle ilma, kui tehingu üks osapooltest on finantstehingu maksu kehtestanud riigi resident või kui kaubeldakse instrumendiga, mis on emiteeritud mõnes maksu kehtestanud riigis.
Agentuuri Bloomberg kolumnist Mark Buchanan ei kiida heaks, et finantstehingute maksu kavandavad Euroopa Liidu riigid (sh Eesti) on valmis sellisele riskile minema nii väheste teadmistega, millised võivad olla selle sammu tagajärjed.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.