Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Rein Randver ja Karel Rüütli küsivad õiguskantslerilt hinnangut uue jahiseaduse vastavusele põhiseadusega.
Saadetud kirjalikus küsimuses rõhutatakse, et vastuoluline seadusega distantseerib riik ennast jahinduse korraldusest, teatas sotside pressiesindaja.
Karel Rüütli sõnul võeti uus jahiseadus vastu kiirustades ja läbimõtlematult. "Näiteks on ebaselge jahinõukogude vastutus ja moodustamine, ebamõistlikult suur osa ulukikahjudest on jäänud jahimeeste ja maaomanike kanda," lisas ta.
Sotside hinnangul loobutakse uue seadusega siiani kehtinud jahinduse korralduse põhimõtetest. "Minnakse üle kontseptuaalselt uuele süsteemile, milles riik distantseerib end suurel määral jahinduse korraldamisest ning järelevalve teostamisest, andes näiteks ulukite küttimismahtude ja –struktuuri üle otsustamise maaomanikele ja jahimeestele," seisab kirjas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seakatku puhkemise tõttu ligi 5000 looma võrra suurendatud metssigade küttimismahust hoolimata väheneb riigi jahindustulu tänavu neljandiku võrra, sest jahiraha voolab üha enam erakätesse.
Jahimeestele teevad suhted välismaalastest metsa suuromanikega väga muret, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Põllumeeste Keskliit (EPK) ja Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid täna riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, milles juhitakse tähelepanu menetletavas jahiseaduses väiksemate maaomanike mittearvestamisega.
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.