Island teeb võlgade korstnasse kandmise rekordit

Aprillis valisid islandlased ametisse uue valitsuse, mille üks valimislubadusi oli laenukoorma täiendav kergendamine, ehkki Islandi majandus on juba 2008. a pangakrahhist toibumas ja tööpuudus vähenemas.

OECD kritiseerib, et laenukergendust saavad nüüd ka majapidamised, mis tuleksid toime omal jõul. "Meie arvates peaks abi piirduma nende majapidamistega, mis on raskustes ja laenuga jänni jäämas," ütles Bloombergile OECD ökonomist Patrick Lenain.

Uue valitsuse plaani anda laenukergendust kõigile ei kiida heaks ka Islandi keskpank, nimetades seda kulukaks lahenduseks raskustes majapidamiste probleemile.

"Ei ole mingit kahtlust, et Islandi laenuandjad on maha kandnud rohkem kodulaene kui ükski teine arenenud riik," kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki vanemökonomist Lars Christensen. "Arenenud riigi jaoks on nii suur kodulaenude korstnasse kirjutamine ilmselgelt täiesti pretsedenditu."

2008. aastal lahvatanud finantskriisist ja pangakrahhist peale on Islandi valitsus pankade suhtes karmi joont hoidnud, sest õigupoolest ei olnud riigil muid valikuid. Pangandussektor oli paisunud riigi majandusest kümme korda suuremaks. Riik ei võtnud pankade kohustusi enda kanda ning tagantjärele on see osutunud üheks olulisemaks teguriks, mis on võimaldanud Islandi majandusel toibuda ja mida tunnustab ka IMF.

Nii tänavu kui tuleval aastal annab Islandi majanduskasvu tempo euroalale ja OECD riikide keskmisele silmad ette. Töötuse määr on alanenud kriisiaegselt 9,3 protsendilt 4,3%-le võrreldes vastavalt 13,7% ja 27%ga Iirimaal ja Hispaanias, mis oma kokku kukkumas panku päästma läksid.

Samas on Islandil jätkuvalt jõus 2008. aastal pangakrahhi ja Islandi krooni järsu nõrgenemise järel sisse viidud piirangud kapitali vabale liikumisele. Kreeditoridel on Islandil külmutatud varasid ca 8 mld dollari väärtuses.

Reitinguagentuur Fitch andis Islandile läinud aastal tagasi investeerimisjärgu reitingu, märkides, et ebatraditsiooniline kriisilahendus on osutunud edukaks.

Lõviosa senisest laenukergendusest johtub Islandi konstitutsioonikohtu 2010. a otsusest, mille järgi välisvaluutaga indekseeritud laenud on illegaalsed. See otsus kaitses majapidamisi Islandi krooni järsu nõrgenemise tagajärgedest ning sundis panku 149 miljardi Islandi krooni ulatuses laene korstnasse kandma. Samuti sundis toonane valitsus panku maha kandma laenuosa, mis ületas 110% soetatud elamispinna väärtusest.

Nüüd on islandlastel oodata uut kergendust. Aprillis võimule tulnud valitsus lubab inflatsiooniga seotud kodulaenude mahtu kärpida veel kuni 20% ulatuses. Rahalise katte loodab peaminister leida sellest, et sunnib Islandil 2008. a kokku kukkunud pankade kreeditore Islandi kroonides denomineeritud nõudmisi ca 3,7 mld dollari ulatuses maha kandma. Kapitalikontrolli kaotamise muudab see samm aga jälle keerulisemaks.