Selveri müügidirektor Kristi Lomp ütles, et nende kliendid eelistavad eestimaist toitu, mistõttu ei saa edukas olla jaekett, kes toob peamiselt välismaalt suurte partiidena kaupa.
"Ta saaks olla edukas vaid väikeses nišis, sest enamik eestlasi eelistab eestimaist," lisas Lomp.
"Selleks, et teha kohalike tootjatega edukat ja pikaajalist koostööd, peame olema võrdväärsed ja usalduslikud partnerid,“ rääkis ta ning lisas, et kaalukauss ei saa olla kaldu tootja ega jaeketi poole.
Lomp tõi näite, et sageli peab jaekett olema paindlik, et müüa väiketootjate kaupa, mida jagub vaid ühe-kahe poe klientidele, sest tootmismaht on piiratud.
Ta ütles, et kaupmees ei dikteeri täna hinda, kuna viimaste aastatega on marginaalid langenud. "Mitmeid strateegilisi toiduaineid müüakse konkurentsis püsimiseks ilma jaeketi juurdehindluseta," kinnitas Lomp.
Äripäev küsib täna kommentaare Heido Vitsuri arvamusele, et suured kaubandusketid ja logistikafirmad on tootjate üle võimu haaranud.
Seotud lood
Kui mõnekümne aasta eest olid maailmamajanduses suurtegijaiks tootjad, siis nüüd on jäme ots kaubanduskettide ja logistikafirmade käes, usub LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Toidutööstuskontserni Premia Foods nõukogu liikme Kuldar Leisi sõnul on väiketootjail suurte kaubanduskettide vastu võimalik astuda nišikaupa tootes.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”