Rootsi valitsus kritiseeris riigi suurpankasid liiga suurte tulude tagaajamise osas, kuna see julgustab liigsete riskide võtmist.
Finantsturgude ministri Peter Normani sõnade kohaselt ei ole mõistlik, et pangad jahivad tänases madala inflatsiooniga majanduskeskkonnas 15% omakapitali tootlust (ROE).
Norman avaldas nädala alguses plaani karmistada Rootsi suurimate pankade kapitalinõudeid veelgi enam, hoolimata sellest, et need ületavad hetkel teiste riikide standardeid. Tema sõnade kohaselt on piirangute seadmine vajalik rootslaste enda kaitsmiseks majandusharu eest, mis on kasvanud neli korda suuremaks, kui riigi majandus ise.
Nordea, mis on Skandinaavia suurim laenuandja, on öelnud investoritele, et nad püüavad investoritele jätkuvalt tagada 15% suuruse oodatava ROE. 2012. aastal oli selleks näitajaks 11,6%. Swedbank, mis samuti püüdleb 15% poole, näitas omakapitali tootluseks 2012.aastal 14,6%
SEB eesmärk on konkurentidega sama määr, mis tähendab, et ka nende pikaajaliseks oodatava tulu eesmärgiks on 15%.
Rootsi pankade aktsiad langesid börsil juba kolmandat päeva. Nordea aktsia kukkus täna 1,5%, Handelsbanki 0,2%, Swedbanki 0,5% ning SEB aktsia 0,7% 67,5 kroonile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahandusministeeriumi hinnangil püsib olukord maailmamajanduses heitlik ning annab vastuolulisi signaale ka Eesti ekspordipartnerite kohta.
Eestist on saanud prügikäitluses eeskujulik riik ja prügi maassetampimise ajastu on jäämas minevikku. Iru jäätmeenergiaploki näol on meil olemas tipptasemel tehnoloogiline võimekus sorteerimisest ülejäävate jäätmete taaskasutamiseks, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Kevadel kokku lepitud ning tulevast aastast jõustuvad Euroopa Liidu ühised pangandusreeglid on juba killustumas, kuna erasektori laenubuumi ja suure pangandussektori riskidega maadlevad Põhjala riigid tõstavad lati kõrgemale.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.