Rootsi pitsitab veelgi panku

"Arvestades Rootsi pangandussüsteemi struktuuri (pankade varad ületavad enam kui neljakordselt riigi SKP - toim.), on mõistlik, et nõuded on kõrged," ütles Rootsi finantsturgude minister Peter Norman eile pressikonverentsil, kus tutvustas valitsuse ettepanekuid finantsjärelevalve tõhustamiseks. "Minu seisukoht, mis tugineb kõnelustel järelevalveasutustega ning olukorra üldisele hinnangule, on see, et meil tuleks pankade kapitalinõudeid veelgi tõsta," tsiteeris Normani agentuur Bloomberg.

Ehk siis Euroopas juba praegu parimate kapitalipuhvritega panku ootavad veelgi kõrgemad nõuded kui 2015. aastast jõustuv nõue, et esimese taseme omavahendid (Tier 1 kapital) moodustaksid 12% riskiga kaalutud varadest.

Äripäeva kommentaaripalve peale vastas Swedbank grupi pressiesindaja Anna Sundblad, et praegu on veel liiga vara järeldusi teha, mida Rootsi valitsuse ettepanek pankadele konkreetselt kaasa võib tuua.

Rootsi pankade aktsiad on Stockholmi börsil täna teist päeva surve all, ehkki pankade kapitalipuhvrid täidavad juba praegu kavandatavad karmimad nõuded.

Rootsi valitsus plaanib kasutusele võtta kontratsüklilised puhvrid, mille eesmärk on n.ö headel aegadel laenukasvu pidurdada, et majandus üle ei kuumeneks. Majanduse languses töötab süsteem teistpidi.

"Selget ülempiiri neil kapitalipuhvritel ei ole," ütles eile Rootsi rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Kontratsüklilised kapitalipuhvrid hakkavad olema täiendavaks tööriistaks Rootsi Finantsinspektsioonile (FI), kuhu Rootsi valitsus tahab koondada - kui parlament selle heaks kiidab - kogu järelevalve makromajanduslike mullistuste vältimiseks.

Sellega lõpeb vägikaikavedu Rootsi keskpangaga, mille juht Stefan Ingves kontrolli kontratsükliliste puhvrite üle pigem keskpangale tahtis, kuna see instrument sisuliselt samuti kas karmistab rahapoliitikat või laseb seda lõdvemaks.

Rootsi valitsus põhjendab järelevalve koondamist valitsuse haldusalas olevasse finantsinspektsiooni sellega, et nii on tagatud demokraatlik vastutus valitud poliitikakursi eest. Ühtlasi väldib see olukorda, kus järelevalve erinevate instrumentide üle on killustunud eri institutsioonide vahel. See ei ole efektiivne. Pankadel saab olema üks järelevalveinstants, millega suhelda.

Ajalehele Dagens Industri muudatust kommenteerinud analüütikud märkisid, et keskpank saab nüüd keskenduda oma mandaadile, inflatsioonisihile. Viimaseid intressiotsuseid kommenteerides on Stefan Ingves märkinud, et seni kuni mõni muu instants Rootsi finantssüsteemi stabiilsust ohustavat laenu- ja kinnisvarabuumi ei ohja, tuleb seda rolli täita  keskpangal nende instrumentidega, mis keskpanga kasutuses on. Ehk siis enim jälgitud baasintressi määraga. See on olnud tema üks kaalukamaid argumente, miks intressimäära pole saanud alandada.

"Nüüd läheb vastutus Finantsinspektsioonile. Keskpank saab sammukese tagasi astuda ja keskenduda inflatsioonile. See peaks vähendama vajadust intressimäära tõstmiseks," ütles SEB analüütik Johan Javeus.

Ingves on seni mõista andnud, et FI pole makroriskide ohjamisega kuigi hästi toime tulnud. Rootsilaste laenukoormus ja kinnisvara hinnad on jätkanud kasvu.

Nii on Ingves välja pakkunud, et eluasemelaenude riskikaale, mida tänavu juba kolmekordistati (15%-le), tuleks veelgi suurendada, ning kaaluda muuhulgas laenude kohustusliku amorteerimisnõude kehtestamist. Või tõsta laenulage (praegu on see 85% soetatava vara maksumusest). Pankade kapitalipuhvrid võiksid küündida isegi 17%-le aastast 2019 jõustuvates nn Baseli reeglites nõutud 7% asemel. Ingves on välja pakkunud ka seda, et võiks kärpida eluasmelaenu intresside maksuvabastust, et muuta laenamine vähem soodsaks, ning karmistada nõudeid laenusoovija sissetulekule.

"Aukartust tekitav nimekiri, mida pole ellu viidud," nendib Dagens Industri täna oma kommentaaris ja viitab lähenevatele valimistele.

Rootsi valitsuse välja pakutud meetmed finantssüsteemi stabiilsuse tugevdamiseks näevad ette ka seda, et Rootsi pangad aitavad edaspidi rahastada keskpanga valuutareservi, kuna laenavad palju välisvaluutas. Seegi meede tõstab pankade kulusid, mis kõik võib ringiga kõuda pankade klientideni.

Pankade stabiilsusfondist saab edaspid aga n.ö päris fond, millel on omad finantsvarad. Samuti luuakse uus stabiliseerimisnõukogu, kuhu kuuluvad finantsurgude minister ning FI, keskpanga ja riigivõla ameti juhid.

Rootsi majapidamiste laenukoormus on aastatuhande algusest kasvanud enam kui kaks korda ning jõuab keskpanga prognoosi järgi aastaks 2015 177%-le majapidamiste kasutada olevast tulust. Eluasemehinnad on Rootsis veelgi kiiremini tõusnud.

"Kinnisvaraturul kardetakse mulli. Intressimäära tõus vaid mõne protsendipunkti võrra võib kinnisvarahindade tõusutrendi ümber pöörata ja tuua pankadele kahjumeid," ütles agentuurile Bloomberg konsultatsioonifirma Bain & Co partner Lars Jacob Boe.

Rootsi kõrval on oma pankadele rangemaid reegleid kehtestamas ka Taani, kus majapidamiste laenukoormus on 310% kasutada olevast tulust. See on OECD andmeil maailmarekord.

Taani majandusminister Henrik Sass Larsen ütles agentuurile Bloomberg, et Taanil ei hakka ootama Lõuna-Euroopa järel, et süsteemselt oluliste pankade jaoks rangemad kapitalinõuded paika saada. "Me peame näitama, et me kontrollime olukorda, mis suurendaks nii turgude ja pangaklientide usaldust," ütles ta.

Larseni sõnul ei saa teised riigid ja nende finantssüsteemide usaldusväärsus olla finantskriisis vaevlevate riikide pantvangis. Taanis on ettepanek nõuda süsteemselt olulistelt pankadelt 5% suurust lisapuhvrit.

Hollandis, kus pangad on samuti kinnisvarasektorisse väga palju laenu andnud ja kus mullist praegu susinal õhk välja läheb, tegi valitsus läinud nädalal ettepaneku, et pankade omakapital suhtena varadesse peaks olema vähemalt 4% (Baseli komitee soovitus on 3%).