Lehmani krahhist on möödas viis aastat

Hoopis teine jutt oli 2008. aasta sügisel, mil Islandi laenurahaga suureks puhutud pankadest sai Lehmani krahhile (15. septembril 2008) järgnenud krediidikriisi esimesi suuri ohvreid. Maailma üks kõrgeima elatustasemega riike oli korraga sunnitud IMFilt abi paluma.

Toona toetas 70% islandlastest Euroopa Liiduga liitumist ja valdav osa oli seda meelt, et olnuks Island ELi liige ja käibel euro, võinuks kriis üldse tulemata jääda. Või olnuks leebem, kuna pangad saanuks likviidsusabi Euroopa Keskpangast.

Sedamööda, kuidas Island probleeme lahendas ja euroala ise kriisi sattus, rauges ka islandlaste soov suuremasse ühendusse varju saada. Majandus kasvab jälle, töötus on vähenenud. Ent viis aastat tagasi Islandi krooni kaitseks kehtestatud kapitalipiirangud on jätkuvalt jõus ja head lahendust nende kõrvaldamiseks ei paista.

Esimesi hädalisi Lehmani krahhi järel oli ka Läti, mis oli Parex panga päästmiseks sunnitud 2008. aasta lõpul IMFilt ja ELilt abi paluma. Kokku oli abipaketi suurus 7,5 mld eurot. Viis aastat hiljem on abilaen IMFile ennetähtaegselt tagasi makstud ning riigi majandus, nagu märkis nädalavahetusel Tallinnas rahandusvolinik Olli Rehn, jätkusuutlikult reformitud, et tulevast aastast Eesti järel euro käibele võtta.

Rootsi pankadele, mis Balti riikides laenubuumi kannustasid, on Rootsi valitsus Lehmani krahhi järel kehtestanud karmimad kapitalinõuded, ehkki riigi abi vajas kriisis vaid Swedbank. Äsja andis Rootsi valitsus finantsinspektsioonile voli veelgi suuremaid puhvreid nõuda, kui liiga kiiret laenukasvu ja kinnisvarahindade tõusu muidu pidama ei saa. Sest täna kuumab Rootsi enda kinnisvaraturg.

Kui Rootsi valitsus näeb kinnisvarasse üle-investeerimises probleemi, siis Suurbritannia valitsus on viis aastat pärast Lehmanit riiklike toetustega kodulaenuturule taas hoogu andmas. Rahandusminister George Osborne'i käivitatud riiklik programm võimaldab elamispinna soetada vaid 5%se omaosalusega ning laenamist hõlbustab ka keskpangas käivitatud spetsiaalne laenuskeem. Majandus kasvab. Kinnisvarahinnad löövad aga juba rekordeid ja eksperdid hoiatavad uute mullistuste eest. Taunitakse, et kapital ei lähe uute tootmisettevõtete rajamiseks, millest majandusel pikem kasu oleks.

Kriis läks viis aastat tagasi lahti keerulistest finantsinstrumentidest, mille aluseks olid USAs tihti maksejõuetutele klientidele väljastatud kinnisvaralaenud. Siin etendasid keskset rolli riigi garantiiga kinnisvaralaenuasutused Fannie Mae ja Freddie Mac, mis jätkavad turu moonutamist tänagi. 188 miljardit dollarit, mis USA valitsus kulutas 2008. aastal Fannie ja Freddie päästmiseks, on suuresti tagasi saadud, kuid plaani pole, kuidas kinnisvaraturg riiklikest toetustest võõrutada.

Äsja meenutas Financial Times, kuidas USA president Barack Obama ametisse asudes vannutas, et USA majandust uuesti üles ehitades ei või seda enam rajada liivale, laenurahale, vaid tuleb rajada kaljule - säästudele ja investeeringutele. Paraku on USA majandus naasmas mudeli juurde, kus veduriks on taas eratarbimine. NIng madalaid intressimäärasid ja laenamist, mida kriisi hakul nähti kui kurja juurt, serveeritaks nüüd üle ilma kui rohtu sama kriisi vastu.

IMFi prognoosi järgi kasvab euroala avaliku sektori võlg selle aasta lõpuks 95%-le SKPst võrreldes 70%ga  2008. aastal. USA võlatase on üle 100% SKPst ning võlakoormat on kasvatanud ka Aasia riigid, mis vahepeal maailmamajanduse kasvu vedasid. Täna on mitmed riigid raskustes, kuna kriisi ajal riiki tulvanud kuum raha voolab nüüd kõrgemat tootluse jahil jälle mujale. Suur küsimärk on Jaapan, mis on käivitanud radikaalsed meetmed majanduse deflatsioonist välja toomiseks.

Euroopas on Lehmani krahhi järel viis riiki vajanud välisabi. Kreeka puhul räägitakse juba kolmandast abipaketist, Küprosel - euroala riigis - on kehtestatud piirang kapitali vabale liikumisele. Teises kvartalis sai euroalal lõpuks läbi pikim majanduslangus euro käibelevõtust, kuid töötuse määr püsib rekordilisel 12,1% tasemel. Rahaturud on killustanud ning Euroopa Keskpanga ülimadalad intressimäärad ei jõua firmadeni suurima tööpuudusega riikides.

Mis on aga saanud USA suurtest päästepakettidest, mille maht küündis 700 mld dollarile? Lehmani krahhile järgnenud päeval USA maksumaksja rahaga päästetud maailma suurim kindlustuskontsern AIG on täna uuesti jalul, ehkki poole väiksemana. USA maksumaksjad on tagasi saanud kõik 182 miljardit dollarit pluss veel 23 miljardit kauba peale. Ka autotööstuse päästmine tasus end ära, sajad tuhanded töökohad jäid alles ja saneeritud firmad on tagasi kasumis. Ning eriti õnnestunud samm oli usalduse taastamine USA suurpankade vastu, mis sunniti kapitalipuhvreid suurendama ja mis täna jälle laenu annavad.

Mida aga ei ole - ei ole veel paigas finantssüsteemi tugevdavaid karmimaid reegleid, mis võeti juba vastu 2010. aastal (nn Dodd-Franki seadus) mille kõige olulisem osa on nime saanud endise USA keskpanga juhi Paul Volckeri järgi. Algsel pooleteisele lehele mahtunud põhimõtted - sh nõue, et pangad traditsioonilise panganduse ja kauplemise lahus hoiaks, on paisunud sadadeks lehekülgedeks - rakendusaktid loodetakse valmis saada ehk selle aasta lõpuks. Pangad, mis olid päästmiseks viis aastat tagasi liiga suured, on ikka liiga suured.

Euroopa jätkab pangandusliidu ehitamist, et ühtsel turul toimiks ühtne järelevalve. Äsja olid ELi rahandusministrid koos Vilniuses, kus Saksamaa kordas oma seisukohta, et ELi praegused aluslepingud ei võimalda luua ühtset kriisihaldusmehhanismi nagu pakub välja Euroopa Komisjon. Ka Jürgen Ligi ütles agentuuri Bloomberg vahendusel , et praegu ei ole riigieelarve veel võimalike välisnõuete eest piisavalt kaitstud. Samas ühtse järelevalve osas, mis on Euroopa pangandusliidu esimene sammas, on kokkulepped olemas ja see peaks jõustuma 2014. aasta oktoobrist.

Ja mida teeb tänasel päeval Richard Fuld - viis aastat tagasi maailma ühe suurima investeerimispanga Lehman Brothers juht?

Nagu kirjutab ajaleht Wall Street Journal - peab kümne töötajaga konsultatsioonifirmat ja toimetab vaikselt edasi.