2008 ei kordu

"Aga asjad lähevad paremaks," süstis Lauri konverentsil positiivsust. Ta tuletas meelde müügiplaani koostamise küsimusi: kus müüa, kellele, mida, kuidas, millise hinnaga, millised on kulud, millised kujunevad tulud ja kas me oleme selle rahul.

Kus kohas müüa? "Eesti puhul räägitakse tihti, et eksport on oluline. Sest Eesti turg on väike," märkis Lauri. Järgmine aasta peaks Lauri sõnul tulema prognooside poole pealt parem, kui vaadata majanduskasvu. "Euroopas lähevad inimesed optimistlikumaks ja väljavaade on positiivse poole peal," sõnas ta.

Kui müüa jõukamatesse riikidesse, siis seal on omad riskid ja ohud. "Struktuursed probleemid. Me saame võrrelda, millised probleemid meil ja teistes riikides, sest Eestit võib ka pidada jõuaks riigiks," rääkis Lauri.

Jõukamates riikide puhul tuleks arvestada, et odavtootmine liigub odavatesse maadesse. "Peab keskenduma teadmis- ja kapitalimahuka tootmise peale," märkis Lauri.

Sotsiaalsüsteem on jõukamates riikides väga kulukas, rahvastik vananeb, võlakoormus on suur nii majapidamistel, ettevõtteil kui ka riigil. "Jõukamatel riikidel on kasvuvõimalused väikesed, sest neil on raskem kasvada. Kõrgemalt tasemelt on keeruline suuri kasve saavutada. Kuid iga kasvuprotsendi väärus on suur," lausus Lauri.

Jõukamad riigi küll kasvavad aeglaselt, aga seal on siiski palju võimalusi. "Probleem on selles, et rikaste riikide edumaa vaesemate ees väheneb," tõdes Lauri müügijuhtimise aastakonverentsil "Läbimurre".

Arengumaades on Lauri sõnul kasvuvõimalused suured. "Aga seal on madal tase ja palju erinevaid võimalusi. Väikesed muudatused arengumaades annavad suure efekti," rääkis ta. "Tuleb meeles pidada, et arengumaad on suhteliselt vaesed. Tarbimiskultuur ja tarbimine kasvab seal kasvab."

Miinuspooleks tõi Lauri arengumaade erinevad poliitilised riskid, nii sise- kui ka välispoliitilised. "Tuleb valmis olla, et tuleb tagasilöök," märkis ta.

Arengumaades on ka probleemne majanduskeskkond. "Seal on teistsugused seadused, levinud on korruptsioon, ülekuumenemine ja tehakse juhtimisvigu nii riigi tasandil kui ka ettevõtte tasandil, sest ei ole kogemusi ja teadmisi," sõnas Lauri.

Maailm on tema sõnul väga põhimõttelises muutuses. "Suurtel muutustel on suured ohud, aga annavad suuri võimalusi. Otsige uusi võimalusi," soovitas Lauri. "Muutused on hädavajalikud, kuid inimesed hindavad stabiilsust," lisas ta.

Trendidest rääkides märkis Lauri, et tehnoloogiline protsess kindlasti jätkub. "Infot ja teadmisi tuleb järjest rohkem. Info peab olema esitatud arusaadaval kujul. Kui infot on palju, siis inimene ei suuda seda kõike vastu võtta ja siis me teeme valesid valikuid. Soovitan võtta rahulikult," sõnas ta.

Kui hea majandusseis on Läänemere kaldal? "Väike kasvupotentsiaal on Soomes, Rootsis ja Saksamaal, sest need on jõukad riigid," rääkis Lauri ning lisas, et kasutamata potentsiaal on näiteks Venemaal.

Läänemere kaldal on struktuursed probleemid, rahvastik vananeb, heaolumajandus ei ole jätkusuutlik ja vananemine on väga intensiivne. "Võlad on valdavalt erasektoris, suured võlad on majapidamistel," sõnas Lauri.

Tootmine Eestis on Lauri sõnul seni veel odavam kui näiteks Skandinaavias ja seda peaks ära kasutama nii palju kui on võimalik, sest ei tea kauaks veel jääb. "Tootmine Eestis on kvaliteetsem, turvalisem ja riskivabam kui Hiinas. Seda aspekti saab müüa," märkis Lauri.