Briti valitsus annab eluasemeturule hoogu - uue mulli risk

Täna käivitub Cameroni valitsuse kodulaenutoetuste teine voor. Erinevalt esimesest voorust, mis avati aprillis, ei kehti enam nõue, et toetust saavad vaid esimese kodu soetajad ning et toetusega saab osta vaid äsja ehitatud elamispinda. Tänasest piisab brittidel 5% suurusest omaosalusest, et soetada mis tahes elamispind kokku 600 000 naela (708 500 euro) väärtuses. 15% laenust garanteerib pangale Briti maksumaksja. Kokku on valitsus eraldanud 12 miljardit naela (14,1 mld eurot), et garanteerida laene kuni 130 miljardi naela ulatuses.

“Ma ei taha olla peaminister, kes vaatab kõrvalt ja ütleb, et sa saad omale korteri või maja osta ­ainult siis, kui sul on rikkad vanemad,” ütles David Cameron, kui ta nädalapäevad tagasi parteikonverentsi eel teatas, et käivitab programmi teise etapi plaanitust kolm kuud varem. “Abi on vaja praegu,” vahendas agentuur Bloomberg.

Cameroni sõnul aitab valitsus korrigeerida turutõrget, kus isegi hea sissetulekuga inimesed ei suuda elamispinda soetada, kuna omaosaluse nõue on liiga kõrge.

Programmi esimene voor tõi ergutust Suur­britannia ehitus- ja kinnisvaraturule. Ehitussektor kasvas analüüsifirma Markit andmeil septembris viiendat kuud järjest, elamuehituses oli kasv viimase kümnendi kiireim.

“Ehitus ei ole enam Suurbritannia majanduse nõrgim lüli,” ütles Markit Economicsi vanemökonomist Tim Moore agentuurile Bloomberg.

Septembris palkasid ehitusfirmad töölisi kuue aasta kiireimas tempos, meeleolu on optimistlik ning tellimusteraamatud täituvad. (Kriisi puhkedes kahanes ehitussektori kogutoondag 2008. aasta tipust viie aastaga viiendiku võrra).

Kinnisvaraturul  kasvasid elamispindade hinnad septembris viiendat kuud järjest. Aastatagusega võrreldes oli kasv 6,6%, teatas Lloyds Banking Groupi kinnisvaralaenude üksus Halifax.

“Nõudlus on viimastel kuudel kasvanud kiiremini kui pakkumine, tekitades hinnatõusu surve,” kommenteeris numbreid Halifaxi ökonomist Martin Ellis. “Märgid näitavad, et pakkumine hakkab nõudluse kasvule reageerima, mis jätkudes peaks aitama hinnatõususurvet leevendada.”

Just see, et valitsus kannustab kunstlikult nõudlust, samas kui pakkumise pool ehk uute elamispindade ehitus on takerdunud keerulistesse planeerimisregulatsioonidesse ega jõua nõudluse kasvule järele, on olnud laenuabi kriitikute peamisi argumente.

“Nõudluse ergutamine pakkumist suurendamata riskib elamispindade hinna veelgi kättesaamatutesse kõrgustesse viia,” ütles ajalehele Independent Nick Pearce avaliku sektori poliitikauuringute instituudist. “Selle asemel, et elamispindade hindu veelgi üles pumbata, on vaja Suurbritannias ehitus käima saada.”

John Van Reenen London School of Economicsist taunis, et valitsuse poliitika viib majanduse kinnisvarasektori suunas kiiva, samas kui kogu majandusele olulisi infrastruktuuriinvesteeringuid on eelarve kokkuhoiu tõttu kärbitud.

Taunitakse, et valitsus võtab maksumaksja õlule laenude riski, mida pangad turutingimustel ei annaks.

Kinnisvara hinnad on Suurbritannias tipust siiski 14% madalamal ja peamine hinnainflatsioon on koondunud Londonisse ja riigi kaguossa.

“Me oleme mullist veel kaugel, kuid võime kiiresti sinna liikuda, kui elamispindade pakkumine ei kasva koos nõudlusega,” ütles Bloombergile Ernst&Young Item Clubi nõunik Nida Ali.

Äsja andis Briti valitsus keskpangale lisavolitused, et kinnisvaraturul toimuvat jälgida ja vajadusel sekkuda.

Ent palju kõlab kriitikas seisukohti, et kui valitsus laenuabi annab, tuleks see suunata pigem ettevõtjatele, kes loovad töökohti ja jõukust, millest kinnisvaralaene edaspidi maksta. Ohu märk on seegi, et palgad ei jõua kinnisvara hinnatõusule järele.

Ka IMF hoiatas valitsusi kiusatuse eest laenutingimusi leevendada, et saada kiiret efekti, samas kui ettevõtlus on laenupõuas.

Uute kinnisvaralaenude väljastamine kasvas augustis Suurbritannia keskpanga andmeil kiireimas tempos 2008. aasta veebruarist, ehkki buumiga võrreldes on praegune tase alles madal. Laenud ettevõtetele väljaspool finantssektorit augustis kahanesid, vähenedes aasta baasil 3,6%. Riikliku statistikaameti andmeil kahanesid firmade investeeringud teises kvartalis 2,7%.

Kriitikute argument on seegi, et Suurbritannia majandus toibub juba omal jõul ega vaja lisastiimulit. Teises kvartalis kasvas SKP 0,7%.

Cameroni valitsuse kodulaenusoodustused on vaatlejate sõnul osa 2015. aasta valimiskampaaniast. Teine raund käivitati ennaktempos pärast seda, kui opositsioonis olev Tööpartei oli valijatele lubanud elektrienergia hinnale ülempiir kehtestada, et kodukulud kontrolli all hoida.

Riigi abi kodu ostjale

Esimene voor käivitus aprillis: esimese kodu ostja sai valitsuselt 5 aastaks intressivabalt laenata 20% soetatava vara maksumusest tingimusel, et ostetakse uus kodu – omaosalus 5%.

Teine voor käivitub täna: kõik kodu ostjad saavad 5%se omaosalusega soetada uue või juba olemasoleva elamispinna. Valitsus garanteerib 15% laenust.

Kokku on valitsus garantiideks eraldanud 12 mld naela.

Soetatava vara maksumus ei või kummaski voorus ületada 600 000 naela (708 500 eurot).