Uue ametiühingu looja: toimime nagu kindlustus

"Ametiühingu peamine mõte on tekitada konstruktiivne dialoog töötajate ja tööandjate vahel ning luua võimalus töötajatel organiseeritult rääkida kaasa finantssektoriga seotud teemadel," selgitas Saue. 

Tema sõnul toetas ametiühingu asutamise otsust ka teadmine, et Skandinaavias on finantssektori tööandjate ja ametiühingute vahel pikaajaline konstruktiivne ja usalduslik koostöö ning Eesti finantssektor on Skandinaavia omaga seotud. 

"Töötaja aspektist vaadates toimib ametiühing üldjoontes nagu kindlustus. Seni, kuni probleeme ei ole, ei taju ametiühingu liige igapäevaselt kindlustuse/ametiühingu olemasolu. Samas kui toimub kindlustusjuhtum (näiteks töövaidlus või töötaja õiguste rikkumine), on olemas organisatsioon, mis pakub liikmele tasuta kvaliteetset abi, sealhulgas õigusabi. Samas loodab EFL enamuse tekkivatest küsimustest lahendada koostöös tööandjatega konstruktiivsete läbirääkimiste teel," rääkis Saue.

Järgneb intervjuu EFLi juhatuse esimehe Victoria Sauega.

Tavaliselt luuakse selliseid ühinguid siis, kui midagi on halvasti, kui rikutakse töötajate õigusi. Mis on Eestis finantssektoris praegu halvasti? Mis on need põhjused?Ametiühingu kui konflikti pinnalt tekkiva ja tegutseva organisatsiooni käsitlus on iganenud. EFL ei ole loodud ühegi rikkumise ega konflikti tõttu. EFL on loodud eesmärgiga moodustada võrdväärne ja konstruktiivne partner finantssektori tööandjatele. Töötajate õiguste kaitse on küll EFLi peamine eesmärk, aga kaugeltki mitte ainus. EFL kavatseb kindlasti pöörata tähelepanu töösuhte lõpetamise seaduslikkuse kontrollile, aga ka kõikidele muudele tööõiguslikele ja tööalastele aspektidele.

Kas finantssektori töötajad soovivad paremaid palku?Kõik töötajad soovivad saada palka vastavalt enda panusele ja vastutusele. Samuti soovivad kõik töötajad, et nende palka teatava regulaarsusega korrigeeritaks. Samas EFLi plaan ei ole tegeleda eraldi finantssektori palgateemaga. See ei ole ka meie põhikirjaline eesmärk.

Kui palju üldse on Eestis praegu finantssektori töötajaid?Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal Eestis finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas töötajaid 10 100 inimest. Neist 8100 naised ja 2000 mehed.

Mida te prognoosite, kui paljud astuvad teie ametiühingusse?Skandinaavias on töötajatest ca 70% ametiühingu liikmed. Arvestades kohalikke olusid ja ajalugu, oleme oma prognoosides oluliselt realistlikumad, kuid konkreetset numbrit ei ole eesmärgiks seadnud, kuna EFLiga liitumine on vabatahtlik. Umbes aasta pärast saame hinnata, kui aktiivsed on Eesti finantssektori töötajad. Samas tuleb täpsustada, et ametiühingu õigused ja kohustused tekivad alates asutamise hetkest - liikmete arv ei oma juriidilises mõttes tähendust. Küll aga kaitsevad ametiühingud üldreeglina vaid oma liikmete õigusi ja huve.

Mida see ametiühing teie hinnangul muutma peaks?EFLi eesmärk on aidata säilitada neid praktikaid finantssektoris, mis on säilitamist väärt, ja teha ettepanekuid nende praktikate muutmiseks, mis EFLi hinnangul ei vasta täielikult õigusaktide nõuetele või töötajate õigustatud ootustele.

Finantssektor on Eestis keskmisest tunduvalt kõrgema palgatasemega sektor. Mida te arvate, milline on näiteks õpetajate või transporditöötajate reaktsioon sellele uudisele?Loodame, et reaktsioon on positiivne, kuna EFLi ei ole loodud ühegi ametiühingu arvelt või seda kahjustades. Kõige mõistlikum oleks nende arvamust neilt endilt küsida.

Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral