Delfi on olnud õigel teel, seades sisse filtreerimissüsteemi ja tehes kasutajatele lihtsaks „pahade“ kommentaaride kõrvaldamise, teatas Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit kommenteerides.
„Edaspidi tuleb arvestada, et ka ajakirjanduslikult tasakaalus artikli puhul tuleb olenevalt artikli teemast ning lugejate eeldatavast reaktsioonist lähtuvalt võtta samme, vältimaks teiste isikute õiguste rikkumist kommentaatorite väljenduste vahendusel,“ sõnas Soonvald.
Ta lisas, et Delfile on senine tegevus kommentaariumi puhastamisel edu toonud, sest üha enam inimesi loeb ja kirjutab kommentaare ning tarbib kommentaariumi seda osa, milleks see aastaid tagasi üldse loodi.
Delfi peatoimetaja märkis, et Inimõiguste Kohtu otsuse alusel on olukord igal juhul tänaseks selgem. Teisalt leidis ta, et see aktiviseerib ühiskonnas kauaoodatud diskussiooni, kas me soovime Saksamaa kombel kaitsta anonüümsust väljendusvabaduse osana või sellest täielikult loobuda, nagu seda viie aasta jooksul katsetas Lõuna-Korea.
Delfi avaldas 2006. aasta 24. jaanuaril artikli “SLK lõhkus plaanitava jäätrassi”, mis kogus 185 kommentaari. Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo pidas paarikümmet neist enda au ja väärikust solvavaks. Ta saavutas riigikohtus võidu, kuid Delfi kaebas otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul ei riku riigikohtu otsus, millega Delfi pandi vastutama uudistele lisatud kommentaaride sisu eest, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.
Seotud lood
Euroopa inimõiguste kohtu suurkoda võttis eile menetlusse ASi Delfi kaebuse, et portaalipidajad pole kohustatud kasutajate poolt loodud sisu eelmodereerima.
69 meediaorganisatsiooni, internetiettevõtet ja inimõigusorganisatsiooni saatsid Euroopa inimõiguste kohtule kirja, milles avaldavad toetust Delfi kaasuse ülevaatamisele.
Uudisteportaal Delfi peab vastutama sobimatute anonüümsete kommentaaride eest, otsustas Euroopa inimõiguste kohus ettevõtja Vjatšeslav Leedo hagist alguse saanud kohtuasjas.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.