Tulu võiks olla avalik nii ülemisel kui ka alumisel otsal – sest vähem tulu saavad petavad rohkem, usub Hansapanga üks asutajaist, ASi Finest Group juht Toomas Sildmäe.
"Alumine ots ilmselt tahaks, et nende tulud ei oleks avalikud, aga ülemise otsa omad oleksid," lausus Sildmäe. "Siin peaks olema ühte register – minu ja teie tulu on näha."
Ta lisas, muidu ei oleks see võrdse kohtlemise alusel. "Kui tahetakse teha registrit, siis tehku selline, kus on kõik avalik," sõnas Sildmäe.
Tema kinnitusel pole nii, et alumises otsas toimuks vähem maksupettusi. "Ma arvan, et alumises otsas toimub palju rohkem maksupettusi kui üleval. Võib-olla summaarselt ei anna sellist summat kokku, aga palju rohkem inimesi on kaasatud maksupettustega all kui üleval," märkis Sildmäe.
Kui tulud saavad ka Eestis avalikuks, väheneb meil Sildmäe sõnul ka maksupettuste arv. "See peab olema kõiki tulusaajaid hõlmav otsus. Seda saab seadusega paika panna," lausus ta.
Sildmäe lisas, et ülemine ots on valmis selleks, et tulud tuleksid avalikuks, alumine aga ilmselt pole. "Alumine ots ei ole kunagi pidanud sellele mõtlema," tõdes ta.
Tänane Äripäeva juhtkiri kirjutab tulude avalikustamisest. Äripäev teeb ettepaneku võtta eeskujuks Soome, kus maksustatav tulu on avalikustatud juba pikki aastaid ning tänu sellele on vähenenud maksupettus. Äripäev küsib, kas Eesti peaks võtma Soome eeskujuks.
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri sõnul on Eestis ka varem arutatud palgatulu avalikustamise teemal ja jäädud arvamusele, et see riivab eraelu puutumatust.
Salvesti omanik Veljo Ipits ei usu, et maksustavate tulude avalikustamine annaks midagi positiivset juurde, kuid kindlasti annab ajakirjandusele leiba.
Reedene "palgapäev" kajastus Soome ajakirjanduses tavapärasel kombel tippude väljatoomise, kogutulu vähenemise trendi nentimise ja mõtestamisega, mida selline praktika on Soomele andnud. Ei mingit hüsteerilist uudishimupuhangut, üleüldist kadeduslainet või ühiskondlikku kõlapinda leidvat kahtlust, kas me ikka peaksime tulude avalikustamisega jätkama või mitte.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.