Brüssel näeb Saksamaa ekspordiedus ohu märki

Saksamaa puhul nõuab lähemat analüüsi jooksevkonto ülejääk, mis on viimased kolm aastat olnud suurem kui 6% SKPst. Ehk üle taseme, millest kõrgem näit on arvatud liiga suureks hälbeks.

Riikides nagu Soome, Rootsi, Taani, kus teravdatud tähelepanu on pälvinud eelkõige kodumajapidamiste kõrge laenukoormus ja kuumav kinnisvaraturg, on lähema analüüsi eesmärk välja selgitada, kas vahepeal kasutusele võetud abinõud on tulemusi andnud ja probleemid lahenemas.

Saksamaast võib aga saada seni kaalukaim proovikivi, kuivõrd komisjoni uued volitused liikmesriikide majanduspoliitika mõjutamiseks, eriti suurte liikmesriikide puhul, tegelikult toimivad.

"Ülejääki pole põhjustanud mitte Saksamaa valitsuse otsused, vaid Saksa majanduse ja ettevõtete tugevus," kordas Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefan Bredohl veel selle nädala hakul Berliini seisukohta.

Milles siis probleem?

Nagu selgitab ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, ei kajastu kaubandusülejäägis üksnes antud riigi majanduse konkurentsivõime. Selles kajastub ka see, et riik toodab rohkem kui tarbib, ehk siis "impordib" nõudlust. Sellest ei ole lugu, kui maailmamajanduses on nõudlust piisavalt. Kui aga nõudluse järgi valitseb krooniline defitsiit nagu praegu, tähendab taoline nõudluse import ülejäägiga riigi poolt elamist nõrgemate riikide arvelt.

Just seda Saksamaale ette heidetaksegi, et jõukas riik ei aita maailmamajandusse ja eelkõige euroalale nõudlust juurde tekitada. Sellest johtuvalt on euroala raskustes riikide jalule saamine väga vaevaline ja ränga tööpuuduse hinnaga.

Saksamaalt oodatakse meetmeid kodumaise tarbimise suurendamiseks. Samuti vajab suuri investeeringuid Saksa majandus, eelkõige infrastruktuur.

"Kuna need olulised küsimused väärivad põhjalikumalt analüüsi, tuleb Euroopa Komisjonil sel nädalal kaaluda, kas käivitada Saksamaa majanduse kohta süvaanalüüs ELi makromajanduse tasakaalustamatuse protseduuri raames," kirjutas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn oma selle nädala blogipostituses. "Selline analüüs annaks nii Euroopa kui ka Saksamaa poliitikakujundajatele detailse pildi euroala suurima majandusruumi ees seisvatest väljakutsetest ja võimalustest."

Analüüsi valmides tuleval kevadel võib Euroopa Komisjon esitada rea ettepanekuid, mida Saksamaa teha võiks, et olukorda muuta. Karmimaid mõjutusvahendeid, nagu sanktsioone, jooksevkonto ülejäägi puhul siiski ilmselt ei rakendata.