Euroopa Komisjon avalikustas täna esmakordselt oma hinnangu rahaliidu riikide riigieelarve-eelnõudele enne nende vastuvõtmist liikmesriigi parlamendis.
Eesmärk on süvendada majanduspoliitika koordineerimist rahaliidu riikide seas, et tasakaalutus ühe riigi majanduses ei põhjustaks negatiivseid mõjusid rahaliidu teistele riikidele.
Komisjoni hinnang on tagasiside, kuivõrd on konkreetne riik n.ö ühiselu reeglitest kinni pidanud ning eelarve planeerimisel riigile antud soovitusi kuulda võtnud. Komisjoni arvamus ei ole siduv.
"Tänasega oleme jõudnud Euroopa majanduspoliitika suurema koordineerimisega uue verstapostini," ütles rahandusvolinik Olli Rehn oma avalduses. "Meie (Euroopa Komisjoni - toim.) roll rahvusriikide eelarveprotsessis ei ole veto panemine, vaid sõltumatu arvamuse lisamine, mis aitaks tagada, et rahvusparlamentides, kui eelarvet arutatakse, oleks arvesse võetud ka Euroopa eelarveraamistik. Sest majandus- ja rahaliidus on neil otsustel mõju ka väljaspool riigipiire. Liikmesriigid on andnud komisjonile ülesande hinnang anda ja ma usun, et nii võetakse see liikmesriikides ka arvesse."
Arvamus on koostatud 13 euroala riigi (v.a programmiriigid Iirimaa, Portugal, Kreeka ja Küpros), kolme euroala välise riigi ning euroala kohta tervikuna.
Eesti kohta leiab komisjon, et Eesti riigieelarve eelnõu on kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti tingimuste ehk euroala alusreeglitega. Oluline on, et 2014. aastal on sihiks eelarve struktuurne ülejääk. Eestile eelarve osas soovitatud struktuurireformidega on olnud komisjoni sõnastuses "mõningast edu": eelarvetasakaalu reegel on vastuvõtmisel, samas on vähe edasi liigutud sellega, et kehtestada konkreetsemad kululaed mitmeaastase vaatega. Komisjonil on hea sõna öelda ka kavandamisel oleva käibemaksusoodustuse piiramise kohta firmaautodelt.
Samas näiteks Soome puhul nenditakse riski, et Soome ei suuda täita stabiilsus- ja kasvupakti reegleid. Võlatase SKPsse riskib tuleval aastal ületada 60% SKPst ja kasvu jätkata. Komisjoni soovitus on Soome riigieelarve siiski euroala ühiselu normidega kooskõlla viia.
Komisjon leidis kriitikaainest kõigi nelja suurima euroala riigi eelarvekavades.Euroopa Komisjon leidis, et Saksamaa pole soovituse peale ergutada kodumaist nõudlust midagi ette võtnud, et Hispaania eelarve riskib defitsiidi osas seatud eesmärgid täitmata jätta ning et Itaalia 2014. aasta eelarves on oht, et võla vähendamisega ei tulda plaanitud mahus toime. Prantsusmaa kohta nentis komisjon, et eelarve on väga pingul ja mingit varu eelarvenormide täitmise puhul ei ole,
Komisjoni ettepanekud esitatakse eurogrupile, mis arutab neid 22. novembril. Vastava kutse korral on Euroopa Komisjon valmis oma hinnangut selgitama ka konkreetse liikmesriigi parlamendis ja/või Euroopa Parlamendis.
Ühiselt kokku lepitud eelarvereeglite järgi peab liikmesriigi riigieelarve olema parlamendis kinnitatud 31. detsembriks.
Seotud lood
Euroopa Komisjon teatas täna, et näeb vajadust põhjalikumalt uurida võimalikke tasakaalustamatuse märke kokku 16 Euroopa Liidu riigi majanduses, sealhulgas Saksamaal.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehni kabineti liige Natalie Lubenets, kes tutvustas täna Tallinnas komisjoni uusi volitusi liikmesriikide eelarveprotsessi suunamisel, ütles, et Eestis võiks üle kaaluda, kas defitsiidis eelarve on ikka põhjendatud.
Saksamaa majanduskasvu aeglustumine ja Prantsusmaa SKP ootamatu kahanemine tõmbasid kolmandas kvartalis alla kogu euroala kasvunumbrit.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.