Sillat: skeemitaja suudab auto hinna nulli viia

Sillati sõnul jääb riigil aastas saamata 40-60 miljonit eurot kasutatud autode sektorist. Turu 5000 osalejast on ligi pooled eraisikud, kes ei maksa tehingute pealt makse ja 2500 ettevõttest tegutseb reaalselt 500. "Ülejäänud (ettevõtted - toim) on paberi peal ehk niiöelda juba tankisti käes riiuli peal ootamas või kohe tankisti kätte minemas. Täna on Eestis väga lihtne ettevõtet moodustada ja likvideerida," lisas AMTELi tegevjuht.

Tänaseni toimivad käibemaksupettused said alguse Euroopa Liiduga liitumisest ning võivad petjatele tuua suure kasumi. "Euroopast ostab käibemaksukohuslane ettevõte auto ilma käibemaksuta. Eestisse jõudmisel on see juba eraisiku auto, aga see siseneb turule käibemaksu võrra odavamalt. Kuidas masin edasi liigub, on juba tehnika küsimus: kas otse tarbijale või kavalasse skeemi, kus erinevates riikides hakatakse küsima käibemaksu tagasi. Sellise meetodiga on võimalik auto omahind viia praktiliselt nulli," ütles Sillat.

Ostja seisukohalt on enamlevinud pettused odomeetri kerimine ja avariilisuste varjamine. Selliseid meetodeid kasutatakse tihemini vanemate kui viie-aastaste sõiduvahendite puhul.

Sillati teatel leidub Eesti kasutatud autode turul palju mädanenud õunu ehk vähemalt 100 000 masinat, mille odomeetrinäitu on korrigeeritud. Tegevjuht märkis, et maanteeinfo põhjalt võib sama näitaja osutuda veelgi suuremaks. Uuemate masinate puhul on muutunud odomeetrinäidu korrigeerimine veelgi lihtsamaks, sest Sillati sõnul piisab selleks vaid õigest nutiseadme rakendusest. "Võtate oma iPadi, tõmbate alla ühe app'i ja sellega saate oma auto odomeetrinäidu täpselt selliseks, nagu on tarvis, nagu klient soovib," märkis AMTELi juht.

Avariilisuse puhul kasutatakse tihti võimalusi kuni tuhandete eurode kokkuhoidmiseks kasvõi aiapostide rakendamisel masina keres. "Seda on hea keevitada, siia külge saab kinnitada mootori. Sellist posti kasutatakse auto pikitalal, see on väga odav," näitlikustas Sillat. AMTELi juhi sõnul on selline lahendus rahaliselt küll odavam, kuid ohustab märgatavalt rohkem autokasutaja elu ja tervist, kui peaks tekkima avarii, sest kasutatava metalli omadused erinevad originaalosadest olulisel määral.

Sillati sõnul liikus kasutatud autode rohkus tänavu esimest korda suuremaks Euroopa riikide keskmisest. Kui Euroopas on iga tuhande elaniku kohta 470 autot, siis Eestis 480.

Langustrendi näitab ka Eesti kasutatud autode keskmine vanus, mis praegu on 13,9 aastat, kuid Sillati hinnangul peaks peagi suurenema. Euroopas on vastav näitaja pea kaks korda väiksem. Tegevjuhi sõnul mõjutab nimetatud trendide teket peamiselt 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel valmistatud autode rohkus.