Skanska lahkub Eesti turult

Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti sõnul on Eesti turg väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. "2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole, Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades, sageli sobivad: projektide rahavood on üldjuhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida," märkis ta.

"Sellises olukorras oleme otsustanud Eesti turult lahkuda," lisas Särkilahti pressiteates.

Skanska teatel viivad nad oma pooleliolevad projektid lõpule ja täidavad kõik kohustused töötajate ja koostööpartnerite ees. "Viime kõik juba alustatud projektid lõpule vastavalt kokkulepitud tingimustele, samuti täidame kõik garantiikohustused," kinnitas Skanska ASi juhatuse esimees Andres Aavik.

"Meie jaoks on väga oluline oma töötajate heaolu ja edasine käekäik. Kõik töötajad, kes soovivad, saavad professionaalsel tasemel nõustamist," sõnas ta.

Skanska AS on Skanska Oy tütarettevõte, mis on Skanska esindus Eestis. Aavik jääb Skanskasse tööle ja juhib tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid. Skanskal on välja töötatud plaan eri üksuste, kinnisvara ja muude varade võõrandamiseks.

Äripäev kirjutas septembri alguses, et Eesti ehituses on masutunne tagasi: ehitusettevõtjate meeleolu on suhteliselt pessimistlik ning paljud on tänavuseks prognoosinud käibelanguse ega näe ka järgmist aastat paremana.

Konjunktuuriinstituudi augustikuisest ehitusbaromeetrist selgus, et sektori turukonjunktuur on halvenenud ja 27%-l ettevõtteist on tellimusi tavalisest vähem.

Skanska juht Andres Aavik kommenteeris toona, et juba mullu oli teada ehitussektori langus pärast kvoodirahade lõppu. "See aasta tuleb raske ja järgmine aasta veel raskem," märkis ta septembri alguses. Aavik lisas, et siia tuleb juurde panna ka Soome majanduse vaikne langus.

Tänavu juulis kinnitas Aavik Äripäevale, et ehitusturu seisakust kosumise kiirus sõltub sellest, kui ruttu saadakse liikuma ELi uue rahastamisperioodi vahendid. "Erasektor on küll natuke aktiivsemaks muutunud, kuid sellest on vähe, et kogu sektorit panna üles poole liikuma," lisas ta.

Ka Skanska kohta ütleb Aavik suvel, et tööd võiks rohkem olla. Samas tegeletakse aktiivselt kinnisvaraprojektidega, millelt ettevõte loodab järgmisel aastal vilju lõigata.

"Siiski ei saa praegust langust võrrelda sellega, mis oli 2009. aastal. Praegu on alltöövõtjate olukord parem, paljudel on jalg välisturu ukse vahel ja on ka selliseid ehitajaid, kes puhtalt ainult Soome teevadki," rääkis Aavik juulis.

Skanska mullune konsolideeritud müügitulu Eestis oli 62,4 miljonit eurot, mis aasta varasemaga võrreldes tähendas 1,2%st langust. Ehituse müügitulust üle poole teenis Skanska eelmisel aastal ELi rahastatavatest projektidest.

Eelmisel aastal teenis Skanska Eestis miljon eurot konsolideeritud kasumit. Tunamullu jäädi 13,4 miljoniga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest.

Skanska lõpetas eelmisel aastal Eestis töösuhte 174 inimesega ning sõlmis 19 uut töölepingut. Aasta lõpus seisuga töötas ettevõttes 155 inimest.

Ettevõtte juhatuse liikmeile makstakse lahkumiskompensatsiooni juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuue kuu palga ulatuses. Skanska Eesti juhatusse kuulub Andres Aaviku kõrval ka Tiit Kerem.

Meediaettevõtja Hans H. Luik väljendas sel nädalal ilmunud kolumnis muret välisfirmade lahkumise pärast Eestist ja pani riigile ette võtta laenu, et luua noortele töökohti.