Lohesurfiga tee algust talvel

"Surfates tegeled sa ainult surfamisega, mõte puhkab kõigest muust, adrenaliin möllab, nägu naeru täis," kirjeldab Erkki Soosaar lohesurfi. Lohesurfiga on ta tegelenud aktiivselt 2005. aastast ning praegu juhib Pärnus surfipoodi MaxWave. "Kes vajab puhkust argipäeva probleemidest, siis soovitan soojalt mõelda lohesurfi peale," kinnitab ta. Soosaare sõnul on lohesurf hobina huvitav, individuaalne ning pakub palju võimalusi.

Mitte üksnes veesport

Lohesurf kätkeb endas palju erinevaid stiile ja seega on sõidukohadki erinevad. Vee peal on lohega võimalik sõita lohelauaga, maismaal väikeste buggydega, mida Eestis väga ei harrastata, ning lumel suuskade või lumelauaga. "Lohelauaga sõitmine on väga sarnane lumelauaga lohetamisega, sest lauad on sarnased, laua suurus on sarnane ja kehaasend laua ja lohe suhtes on sarnane," kirjeldab Soosaar.

Lohesurfi õpinguidki saab alustada igal aastaajal. Seejuures märgib ta, et talvel on lihtsam lauale saada, kuna maapind kannab paremini ja esimesed triibud tulevad kergemalt. Lohesurfiga aga soovitaks Soosaar alustada just praegu, mitte suve ootama jääda. "Sügis on kõige tuulisem periood, rannad on inimestest tühjad ning harjutusruumi on piisavalt, et esmalt lohelennutamine turvaliselt selgeks teha ning siis lauale proovida, kas siis vees või juba lumel," selgitab ta.

Edasi viib vaid tuul

"Kui tuule jõud on sind läbi poomi juba korra sakutanud ja laine soolast merevett kurku uputanud, siis sealt edasi on ainult üks tee," räägib Siim Toim, kes on lohesurfiga tegelenud pea kümme aastat. "Alguses käisin iga oksa liikumise peale surfamas, nüüd aga tunnen oluliselt rohkem rõõmu, kui suudan nii pere- kui tööelu omavahel kokku panna ja olla kohal siis, kui on kas head või väga head ilmad." Hea ilm lohesurfis tähendab tuult, sest just tuul on see üks ja ainus jõud, mis lohe elama paneb.

Toimi sõnul ongi tuulised ilmad need, mis muudavad Eesti lohesurfi jaoks heaks riigiks. Lisaks on unikaalne see, et palju häid lohesurfirandu asuvad pea otse linnas või poole tunni tee kaugusel. Näiteks on hea koht lainesõidu sõpradele tema sõnul Vääna-Jõesuus, kus õige tuule suuna ja tugeva tuulega tulevad väga suured lained. "Baltimaade üks parimatest kohtadest on kindlasti Ristna, mis asub Hiiumaal, kuid mis oma olemuselt on keeruline ja raske koht, kus käivad ainult vähesed," tõdeb ta.

Naised õpivad paremini

2007. aastast on Toim algajaid lohesurfareid koolitanud nii Eestis kui ka näiteks Vietnamis ja Filipiinidel. Seejuures täheldab ta, et alustamise juures on kõige olulisem tahtejõud. "Kes tahavad, on alati sõitma saanud, siis ei ole ka füüsiline vorm küsimus."

"Kui vaadata, kuidas näiteks mehed või naised õpivad, siis naised õpivad üldjuhul kordades kiiremini, kuna meestel on liiga palju jõudu. Lohe lennutamine on ikkagi väga selgelt füüsika reeglitega seotud," lisab Toim.

Lohesurfi muudab tema jaoks kütkestavaks loodusega üheks saamine. "Kui hakkad mere ja loodusega ühes rütmis kokku hingama, siis sa oledki selles hetkes, siin ja praegu," kirjeldab ta.

Investeering koolitusse

"Lohesurf Eestis on senimaani pigem odav hobi," kinnitab surfikoolitaja. Toim selgitab, et Eestis on vähemalt praeguseni kõik rannad tasuta. "Kui tuul puhub, siis võid päev otsa sõita ja sa selle sõitmise eest ei maksa midagi," märgib ta. Raha ei saa tema arvates surfi puhul kunagi küsimuseks.

Teatud määral investeeringuid peab iga algaja aga siiski tegema, alustades näiteks koolitusest. Loomulikult on variant õppida ka omal käel, ent see on märksa ohtlikum. Nii Toim kui Soosaar soovitavad kindlasti õppida kogenud instruktori käe all. "Siis omandatakse oluline kiirelt ning turvaliselt - tulemus on see, et ei panda ohtu ennast ega teisi," selgitab Soosaar.

Teine suurem investeering on varustusse

"Esmapilgul jääb mulje, et varustus on kallis, kuid esmase täisvarustuse ostuga tehakse tavaliselt ca 90% väljaminekust järgnevaks kolmeks kuni viieks aastaks," märgib ta. Hiljem ostetakse lisavarustust, ent hakkama saab ka ilma selleta.

Ka Toim räägib, et kulutusi lohesurfiks saab ise määrata. Sõidad randa auto või ühistranspordiga, sõidad talvel lumel või lendad palmi alla - igaühe enda valik. "Selleks saab väga vähe kulutada. Kui palju raha on, saab kõik ära kulutada, oleneb täitsa võimalustest," nendib ta.

Toimi sõnul on lohesurfile kulunud raha parim investeering tema elus. "Neid emotsioone, mis sa mere peal saad, ei ole võimalik rahaks konverteerida või siis need väga selgelt ületavad kõik investeeringud. See on sama asi nagu lastegagi, sa ju kokkuvõttes ei arvesta, palju lapsed maksma lähevad. Kõige tähtsam on ikkagi see kirg, mis sinu sees on," sõnab Toim.

TASUB TEADA

Heaks lohesurfariks saada soovija ei tohi alla anda

Kui hakkad lohetajaks, läbi korralik lohekoolitus ja tee endale asjad korralikult selgeks.Isegi kui esimesel päeval ei saa kohe lauale, ära anna alla ja proovi esimesel võimalusel uuesti, kuniks saad lauale.Kui oled lauale saanud, võta eesmärgiks igal sõidusessioonil proovida midagi uut. Seega harjuta, harjuta, harjuta!Jälgi teisi sõitjaid ning õpi nende vigadest ja kogemustest.Kui tahad lohesurfarina kaugele jõuda, harjuta koos teiste kogenud lohetajatega.Ära ülehinda oma võimeid, arvesta olusid ning ära vigasta end.

Allikas: Erkki Soosaar, MaxWave