Kallas kaalub europarlamenti minekut

" Mul on päris selge ettekujutus, mida ma seal parlamendis teisiti teeks," ütles Kallas läinud nädalal Äripäevale antud pikemas intervjuus, kus sai käsitletud erinevaid teemasid.

Katkend intervjuust

Komisjon hakkab otsi kokku tõmbama - mis saab Teist edasi. Kolleeg Euroopa Komisjonis, Olli Rehn, kellega sügisel Tallinnas Euroopa tulevikku arutlesite, plaanib kandideerida Euroopa Parlamenti ja ühtlasi liberaalide (ALDE fraktsioon - toim) esinumbriks. Kaalute samuti kandideerimist Euroopa Parlamenti?

See on asi, mida varem ei ole olnud. See on suhteliselt ebamäärane asi. Nii, et kõik poliitilised rühmad justkui seavad üles esikandidaadi, kes võiks olla pretendent komisjoni presidendi või mõne muu tähtsa koha peale. See pole ju tegelikult see on enne seda peab veel saama oma maal valituks.

Olete parlamendi mõtet mõelnud?

Olen jah.

Kas ise tahaksite jätkata pigem Euroopas või naasta Eestisse?

Tahaks ikka koju tulla. Me tulemegi koju, see on fakt. Samas kripeldab ka - ei taha sellest Euroopa asjast eemale jääda. Mõtlen. Eks ta võib olla küll, et see Euroopa Parlamendi variant on see, mis sobib, aga eks ma vaatan.

Kui Te sinna läheksite, siis miks?

Miks ikka poliitikat tehakse - sooviga midagi mõjutada. Ma olen seda parlamenti 9,5 aastat vaadanud. Istunud plenaaristungitel ja vastanud küsimustele ja esinenud kõnedega. Mul on päris selge ettekujutus, mida ma seal parlamendis teisiti teeks. Aga sellest räägib siis, kui läheb valimiskampaaniaks.

Kardetakse, et sellest Euroopa Parlamendi valimistest tuleb üks suur protestihääletus. Kui üldse inimesed välja tulevad.

Siinkohal ma ütleks ühe ketserliku asja. Euroopa Parlament on ise teinud palju selleks, et see protestihääletus tuleks. Sellepärast, et Euroopa Parlamendis on euroskeptikutel suurepärane võimalus esineda. Kuulake teinekord.

Mis teemadega võiks valijate toetuse saada? Inimesed on vihased, elu läheb halvemaks, palgad alanevad. Kas tulevad üle-euroopalised parteid oma programmidega välja - on see mõeldav, et Reformierakond ja Keskerakond tulevad mõlemad välja ALDE programmiga. Või tulevad ikka kodused teemad?

Ma olen siin jälle nagu ketser - Euroopa Liit on liikmesriikide vabatahtlik ühendus. Rahvas on andnud mandaadi oma valitsusele. Selles mõttes on valitsused ikka need, kes otsustavad. Mis mind häirib selle parlamendi juures, on valitsuste vaenulikkus. Iga kolmas sõnavõtt sõimab liikmesriike. Nii nagu Eestis sõimatakse valitsust, parlamendis iga kolmas sõnavõtja sõimab Nõukogu, aga see ongi liikmesriigid. Ja selle peale plaksutatakse.

Seda ei saa öelda, et Euroopa Parlamenti vaja ei oleks. Muidu oleks ainult üks liikmesriikide vaheline diilimine. Mis ka ei vii sageli kusagile, kokkulepet lihtsalt ei sünni. Meie valdkonnast näiteks raudteereform - kui me oleks pidanud jääma ainult liikmesriikide heale tahtele ... Parlament on väga tugevalt selle reformi poolt. Kui läheb asjaajamiseks, siis parlament on väga Euroopa poolt.

Kas kampaaniateemad tulevad kodused?

Ma arvan, et see kampaania tuleb rohkem Euroopa teemaline. Eks see üks teema on see suveräänsus. Ma olen heale kolleegile Verhofstadtile (Guy Verhofstadt, Euroopa Parlamendi liberaalide (ALDE) fraktsiooni juht - toim.) öelnud, et kui ta tahab Eestis olla populaarne, siis unustagu ära - kui ta räägib föderatsioonist, siis meie mõttesse tuleb üks teine föderatsioon, mida juhiti ülevalt poolt.

Ma olen tugeva Euroopa pooldaja, aga see tugevus tuleb sellest, et funktsioonid ühendatakse, nagu lennunduses. Et me lähme funktsioonide kaupa. Kui me näeme, et me ei saa õhuruumi enam rahvuslikult juhtida. No ei saa, tuhaga oli selge. Ikka pidid riigid kokku tulema ja otsustama, teeme ruumi lahti või ei tee. Ükski riik üksinda ei saa midagi teha.

Aga hakata rääkima, et tulevad mingid kehandid, mis hakkavad meile korraldusi andma - see on ohtlik. Ma ütlesin talle, kui korraldused hakkavad tulema üleeuroopalisest kehandist, siis meil tekib tõrge, kuigi Eesti on väga Euroopa-meelne maa. Mingi küsitlus just näitas 80% toetust ELile. Ma ei kujuta ette, et meil tekiks üle-euroopaliste parteide keskkomiteed, mis hakkaksid meile mingeid juhiseid andma.

Aga samas, puht majanduslikult, see on nii selge - meil on 500 miljonit inimest ja meil on maailma suurim SKP. Me oleme tegelikult jube tugevad. Aga sageli me ei ole tugevad selle pärast, et mingi liikmesriik ajab kuskilt Euroopa positsioonile vastu. Askeldab seal Hiina või Venemaaga eraldi.

Briti peaministrile David Cameronile tuletati Hiinas hiljuti meelde, et Hiina silmis ei ole Suurbritannia suurvõim, lihtsalt üks vana Euroopa riik.

Jah.