Eesti pangajuhid:buumi pole!

"Ma ei kinnita seda ja ma hoopis väga jahutan seda vaadet. Tuleb aru saada, kes on sõnumi edastajad," vastas Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe küsimusele, kas buum läheneb. Arendajate ja müüjate vihjeid buumile ei tasu tema sõnul tõsiselt võtta.

Pangajuht kinnitas, et umbes kolme aasta perspektiivis pole õige rääkida kinnisvaraturu kuumenemisest. "Kui me vaatame Eesti pangandust, siis see on väga tugevalt integreeritud Skandinaavia pangandusse, kes teab, mis on kinnisvarabuum. Ma arvan, et meil lähiajal selliseid riske lihtsalt ei lasta võtta," teatas Rehe.

SEB Eesti juht Riho Unt on sama meelt. "Vara on seda buumiks kutsuda," sõnas ta. Undi sõnul pole kinnisvaraturu aktiviseerumine Tallinnast ja Tartust eriti väljapoole jõudnud ning ka Tallinnas on aasta teine pool rahulikum olnud. "Ebakindlus hoiab kiiret hüpet tagasi. Kui siin (Tallinna kinnisvaraturul – toim) kevadel toimus elavnemine ja uutes elamutes tõusid korterite hinnad paarkümmend protsenti, siis pärast seda turg justkui ehmatas ära ning muutus stabiilsemaks," märkis Unt.

Sarnaselt Rehega ütles Unt, et kuigi pankadel oleks võimekus minna kaasa klientide võimaliku eufooriaga, on pangad rangemalt oma riskiprofiilis kinni kui viimase buumi eel. "Enne kriisi olid pangad valmis kliendi nimel minema kaugemale, kui nad tegelikult riski seisukohast tahtsid," meenutas Unt. Nüüd enam iga kliendi pärast piire ei nihutata.

"Järgneva paarikümne aasta jooksul tuleb raudselt kaks kriisi. Oluline on, et kui need kriisid tulevad, oleks pangal ruumi kliendiga koostööd teha," põhjendas Unt, miks pangad end tagasi hoiavad.

Kodumaise pangandusgrupi LHV juhatuse liige ja suurim aktsionär Rain Lõhmus ütles, et kuigi kinnisvaraturg on kõikjal madalate intressimäärade tõttu natuke nihkes, pole ta praegu turu võimaliku ülekuumenemise pärast mures. Kinnisvaraturu  juures on Lõhmuse sõnul oluline faktor nõudlus, mis suures osas tuleneb demograafiast.

"See tähendab, et turg buumib, kui nõudlust tuleb juurde. Eestis ja Tallinnas aga inimeste hulk eriti ei kasva. Võrreldes kasvavate metropolidega puudub meil seega oluline kinnisvarahindu üles liigutav faktor. Spekulatiivne nõudlus pole aga reeglina jätkusuutlik," rääkis Lõhmus.

Ta lisas, et õnneks pole meie keskmine korterihind hetkel väga kõrge, samuti on laenuvabade korterite osakaal suur. "Seega ma väga ohtu ei näe, et hinnad  võiksid kõvasti alla tulla. Ja pankadel on veel meeles eelmise kriisi õppetund – põllupealseid arendusi eriti ei finantseerita," ütles Lõhmus. "Kokkuvõttes mul praegu väga muret ei ole, aga ma ei saa väita, et olen sama muretu kolme aasta pärast," lisas ta.