Kristo Käärmanni keldrist alguse saanud TransferWise on asunud tempokalt maailma vallutama, sihiks 200 miljonit klienti.
Kui Äripäev TransferWise’i Londoni kontorisse jõuab, istub laudade rivi ääres käputäis töötajaid. Paarikümnepealisest seltskonnast on alles vaid riismed, sest mõne päeva pärast toimub Tallinnas juhatuse koosolek.
Äripäeva 2013. aasta ärimeeste Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni loodud TransferWise’i sünnilinn ongi London, kus Käärmanni keldris hakkasid mehed kolm aastat tagasi nuputama, kuidas lõpetada pankadele raha kinkimine.
Pangad jäeti mängust välja. Hinrikus elas Londonis, kuid sai palka kroonides, samas kui Käärmannile maksti naeltes, kuid tal oli vaja tasuda Eestis korteriüüri ja pangalaenu. Selle asemel, et teha kopsakat vahendustasu võtvate pankade abil ülekandeid ühest valuutast teise, kandsid nad teineteise kontole sobivat valuutat, jättes piltlikult öeldes pangad rahast ilma.
“Kui sa lähed panka ja tahad kanda 1000 eurot Inglismaale, siis pank annab sulle vahetuskursi, mis ei ole tegelik, vaid selle sees on panga enda kasumimarginaal,” kirjeldas Käärmann ja lisas, et Eestis on olukord parem, kuid Inglismaal võtab pank endale 4%. “Tuhandest eurost 4% on 40 eurot, mille eest saab minna juba väikesele õhtusöögile, aga siis annad selle õhtusöögi lihtsalt pangale.”
Sõbrad said aru, et vajadus väljaspool pankasid raha vahetada on suur ning hakkasid koos nuputama, kuidas teenust odavamaks, kiiremaks ja kliendisõbralikumaks teha. Kolme aastaga on TransferWise jõudnud Käärmanni keldrist Londoni idaossa, Shoreditchi tehnoloogialinnakusse, mis on nagu kohalik Silicon Valley.
“See on selline mõtteline osa Ida-Londonist, kus uued tehnoloogiaettevõtted on endale kodu leidnud. Konkreetsemalt räägitakse silicon roundabout’ist ehk räniringteest, mis on piirkond ühe ringtee ümber,” selgitas ta.
Kontor vanas teelaos. Londoni suurust arvestades jääb TransferWise’i kontor kesklinna, metrooliinide esimesse tsooni. Ruumid asuvad kunagises teelaos, kuhu on tehtud kontoripinnad. Nende ülesleidmine aga nii lihtne ei olegi. Kaugelt küll paistab maja, millele on suurelt kirjutatud TEA, kuid kui ei tea, mida täpselt otsima peaks, jääb see hoone märkamata, sest miski ei viita, et see võiks olla kümnete idufirmade kodu.
Kolmandal korrusel asuvas avatud kontoris tegutseb peale Eesti idufirma veel paar tehnoloogiaettevõtet. Kogu majas on neid mõnikümmend. TransferWise’ile on eraldatud kolm rida laudu, mis on märksa rohkem kui siis, kui ettevõte sinna kolis. Käärmann märkis, et kui Tallinna töötajad on Londonis, jäävad need lauad kitsaks. Nii otsitakse juba päris oma kontoripinda.
Miks on peakontor just Londonis? “Kõige olulisem ühe ettevõtte jaoks on olla oma klientidele lähedal. Meie kliendid on loomulikult globaalsed, aga meie väga suur kliendibaas on Inglismaal ja Euroopas üldiselt ja sellest tulenevalt on meil oluline siin olla,” vastas Käärmann.
Londonis toimub TransferWise’i tootearendus, pankadega suhtlemine, regulatiivne pool, turundus ja pressiga suhtlemine. Sealsed töötajad on enamjaolt kohalikud londonlased, kes on pärit maailma eri otstest: Rootsist, Sloveeniast, USAst, Küproselt ja Kreekast.
Äripäeva külastuse ajal oli Londoni kontoris ühena vähestest copywriter Daniel Sauva, kes on TransferWise’is töötanud mõne kuu. Varem suurettevõtete hingekirjas olnud Sauva naudib vaheldusena idufirmas töötamist, sest loominguline vabadus on suurem.
“Kõigil on võimalus esitada oma ideid, neid kuulatakse ja see tekitab tunde, et oled osa millestki olulisest, mitte kõigest väike mutrike,” rääkis ta. Sauva hinnangul annab TransferWise’is töötamine palju võimalusi aidata ettevõttel areneda ning sama ajal ka ennast arendada.
Paratamatult tekib küsimus, et kui TransferWise’il läheb nii hästi ja nad on oma teenusega võtnud inimestelt kohustuse maksta pankadele vahendustasusid, siis mille pealt nad teenivad. Iga maksega kaasneb tasu, mis Käärmanni sõnul on umbes 10 korda väiksem kui pangas, ning raha jõuab neli korda kiiremini kohale. Erinevus on ka selles, et ettevõte on väga läbipaistev selles osas, mis on õige vahetuskurss ning palju nemad selle pealt teenivad. Ta tõi näiteks, et 200 euro ülekandmise tasu on 1 euro ning mida suuremaks summa läheb, selle võrra kasvab ka ülekandetasu.
Kasumiga on aega. Majandustulemustest mehed ei räägi, sest need numbrid ei ole olulised. “Meie jaoks on oluline see, et oleme oma kasutajatele kokku hoidnud umbes 15 miljonit dollarit panga teenustasusid,” nentis Käärmann. Hinrikus lisas, et kasumit TransferWise veel ei teeni, aga see on plaani järgi, sest jätkatakse investeerimist äri kasvu. Käibe suurusjärguna nimetas ta mõned miljonid eurod.
Kuhu siis TransferWise’i lõpuks jõuda tahab?
“Maailmas on 200 miljonit inimest, kes elavad, töötavad või õpivad mõnes muus riigis. Nad on kõik meie potentsiaalsed kliendid. Kui paneme juurde kõik väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, siis on meie klientide arv kümnetes miljonites. See on üks ilus eesmärk meile,” ütles Hinrikus.
Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik
Seotud lood
Mida staarettevõtja Richard Branson lisaks rahale TransferWise'i süstib ning kuidas Äripäev tankistiteenust osta püüdis, sellest räägivad täna Äripäeva ajakirjanikud saates "Äripäev Eetris".
Virtuaalraha bitcoin ümber käiv diskussioon näitab, kui väga on rahandusse uusi ideid vaja, leiab idufirma TransferWise juht ja Äripäeva aasta ärimees 2013 Taavet Hinrikus.
Suurbritannia ei pruugi olla idufirmade jaoks parem juriidiline või kultuuriline keskkond kui Eesti, ütles Mozilla Foundationi juht Mark Surman Äripäevale.
Äripäeva aasta ärimeeste loodud idufirma TransferWise pälvis majanduslehe Financial Times ja tööstusettevõtte ArcelorMittal koostöös välja antava preemia julge äriajamise eest.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele