Omanik peab seisva firma ise likvideerima

Eelmise aasta lõpus töötas justiitsministeerium välja kava, et muuta likvideerimismenetlus äriühingu vabatahtliku lõpetamise korral lihtsamaks.

Eesmärk on lihtsustata võlausaldajateta ja mittetegutsevate äriühingute likvideerimine, et isikud ise likvideerimismenetluse läbi viiks, mitte ei jääks passiivseks ega ootaks, kuni sundlõpetamise viib omal algatusel läbi riik, nagu seni praktikas sageli tehakse.

Ettevõtjate esindusorganid on toonud välja, et vabatahtliku likvideerimismenetluses on palju kitsaskohti. Peamise probleemina on esindusorganisatsioonid välja toonud, et kui äriühingu puhul on tegemist nn tühja kestaga ehk ühinguga, kellel ei ole ühtegi võlausaldajat, on praegune likvideerimismenetluse protsess liiga ajakulukas ja keerukas. Seda olukorras, kus vabatahtlikud likvideerimised moodustavad likvideerimismenetluse koguhulgast 68%.

Sealjuures eelistab justiitsministeerium kehtiva regulatsiooni täiendamist alternatiivse, lihtsustatud menetlusega, kasutades eeskujuna Saksamaa füüsilise ja juriidilise isiku ühinemise mudelit.

Saksa õiguses kantakse füüsilise ja juriidilise isiku ühinemise tulemusena juriidilise isiku kogu vara, sealhulgas õigused ja kohustused, üle füüsilisele isikule, kes hakkab ühendatava ühingu õiguste ja kohustuste eest tähtajatult vastutama oma isikliku varaga, ja juriidiline isik ise loetakse seejärel lõppenuks likvideerimismenetlust läbi viimata. Sealjuures loetakse juriidilise ja füüsilise isiku ühinemine Saksa õiguskirjanduses lihtsaimaks ja maksuõiguslikult neutraalseimaks viisiks, kuidas ühingu vara tema osanikule/aktsionärile välja jagada.

Rohkem vabatahtlikke likvideerimismenetlusi tähendab ministeeriumi hinnangul vähem passiivseid äriühinguid ("tühje kesti"), mis omakorda muudab ärikeskkonna selgemaks.  Samuti võib paraneda aktiivsus ettevõtlusega alustamisel, kuna väheneb potentsiaalsete ettevõtjate kartus, et vajadusel (ärimudeli ebaõnnestumine) on tegevusest taandumine keerukas ka makseraskuste puudumise korral. Kaval oleks ka positiivne haldusmõju: isikutel on mugav ja lihtne likvideerida äriühinguid, mis ei tegutse ja millega ei kavatseta ka edaspidi tegutseda. Halduskoormus väheneb, kuna likvideerimine toimub varasemast kiiremini ning nõuab vähem toiminguid.

Kui eelnõu koostatakse, siis esitatakse see kooskõlastamiseks hiljemalt 2013. aasta sügisel. Konsultatsioonid väljatöötamiskavatsuse pinnalt leiavad aset 2013. aasta esimesel poolaastal. Kui koostatakse eelnõu, siis konsultatsioon toimub eelnõu pinnalt 2014. aasta esimesel poolaastal.