Tume saladus Eesti Pangas

Auditi tulemusi tutvustanud Eesti Panga president Ardo Hansson palus juhtumi pärast vabandust. “Heaks ei saa seda kiita. Keskpanga endine käitumine väärib taunimist,” nentis Hansson. Ta lubas pingutada, et tulevikus ikkagi Eesti Panka usaldataks. Keskpanga juht selgitas, et võltsituks osutunud kiri oli loodud Eesti Pangas, ent siseaudit ei tuvastanud, kes neid andmeid esitas ja miks.

Vastuseta küsimused. “Kui Ardo Hansson pressikonverentsil vabandab, siis ei ole minul midagi kommenteerida,” ütles endine rahandusminister ja VEB Fondi nõukogusse kuulunud Mart Opmann. “Ju siis seal mingi asi taga on: kas võltsiti või oli mingi taktikaline käik raha tagasitoomiseks – seda peaks uurima. Mind huvitaks, kas see 32,3 miljonit tuli reaalselt tagasi ja kus kontodel ta paiknema hakkas või mis sellest sai.”

Eelmise aasta 4. oktoobril pöördus peaminister Andrus Ansip pärast valitsuse pressikonverentsi Äripäeva ajakirjaniku poole kui endine pankrotihaldur ning märkis, et väljaandes päev varem avaldatud artikkel VEB Fondi ja Eesti Panga endiste juhtide luukerede kohta ei ole õige.

Ansip ütles, et võib mürki võtta selle peale, et keskpank ei ole midagi võltsinud. Eile täpsustas Ansip siiski, et ta kasutas sõna “riisunud”.

Hanssoni hinnangul on vale väita, et andmeid võltsiti, sest võltsimine on juriidiline mõiste.

Ka Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ei ole nõus sellega, et teadlikult valeandmete esitamist nimetatakse võltsimiseks. “Dokumentide võltsimine on kriminaalne. Mina ei ole kuulnud, et oleks võltsimist olnud,” märkis Männik ja täpsustas: valeandmete esitamine võib olla ekslik, aga võltsimine seda ei ole.

Eesti Panga ekspresidendi Andres Lipstoki sõnul kõlab sõna “võltsimine” väga halvasti ja kuna pank kaupleb usaldusega, on võltsimiskahtluse saanud Eesti Panga usaldus nüüd väiksem. “Minu ajal ei ole ühtegi teadlikku võltsimist Eesti Pangas tehtud. Loomulikult kaupleb Eesti Pank usaldusega ja igasugused tegevused, kui need kinnituse leidsid, vähendasid usaldust,” lausus Lipstok.

Ta märkis, et Eesti Panga audiitorid peaksid seletama, miks esitati valeandmeid. Samas lisas Lipstok, et pole VEB Fondi asjaga kursis, kuna see juhtus tunduvalt varem, kui temast 2005. aastal Eesti Panga president sai.

Planeeritud valeandmed. 32,3 miljoni dollari ulatuses TSL Internationalile nõudeid “lisanud” valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas. Samas ei suutnud audit tuvastada, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas. Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega.

Sellele, mis juhtus pea 20 aastat tagasi, ei heida valgust ka TSLi endine president Aleksandr Matt, kelle firma nõudeid suurendati toona 36,6 miljonilt kroonilt 453 miljonile kroonile.

“Eesti pressis kõlanud taoline väide meenutab kellegi tellimust või tormi veeklaasis…” kommenteeris Matt sügisel meie väljaandele. “1993. aastal võttis Venemaa enda peale kõik NSVLi välisvõlad. Omakorda kogu Välismajanduspangas olev liiduvabariikide raha kanti maha. Vabariigid said oma vabaduse. Kuid mingit raha neil arvetel enam ei olnud. Null! Mida siis täna tahetakse? Mina ei saa aru!”

Prokuratuuri jaoks aegunud. Valeandmetega kiri aitas TSLil Vnešekonombankist raha kätte saada, sest Vene riik oli teatanud, et avab oma riigi residentidest juriidilistele isikutele külmutatud arved ja annab nende summade vastu Vene riigi võlakirju. Auditi hinnangul viitab planeeritud tegevusele kaks asjaolu. Esiteks kattus nõue 32,3 miljonit 1995. aasta alguse kursi alusel üsna täpselt valitsuse, keskpanga, Põhja-Eesti Panga ja TSLi omaniku teise firma nõuete kogusummaga. Teiseks realiseeris TSL mitu aastat hiljem kolme tehinguga kõik Ühispangalt saadud nõuded Vnešekonombankis täpselt 1995. aasta kinnituses toodud mahus.

Lõppenud aasta oktoobri algul teatas riigiprokuratuur, et ei alusta VEB Fondi asjus kriminaalasja, sest võimalik kuritegu on aegunud.

Endine Eesti Panga president, praegu Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles, et tal pole sel teemal varem öeldule midagi lisada. “Tegemist on siiski 20 aastat tagasi toimunud sündmustega,” jäi ta oma eilses kommentaaris napisõnaliseks. Sügisel Postimehega sel teemal rääkides oli tema hinnang ühene: “See temaatika on rahvaluule.”

Aegumistähtajata tõde. Vastavalt VEBi põhikirjale oli fondi nõukogu otsustusvõimeline vaid siis, kui kohal olid kõik liikmed. Vastu võeti ainult ühehäälseid otsuseid. Fondi vahendite kasutamist kontrollis ja revideeris Eesti Pank, mille president oli omakorda jällegi Kallas.

Mitmele dokumendile on alla kirjutanud aga panga presidendi asetäitja Vahur Kraft, kellest pärast Kallast sai keskpanga president. Kraft, kes oli Eesti Panga tollane asepresident ja juhib praegu Nordea panga Eesti filiaali, pöördus eile avalikkuse poole kirjalikus vormis:

“Täiesti mõistetavalt on dokumendid, mis kannavad Eesti Panga rekvisiite, sündinud Eesti Pangas. Olen oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid või  ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente. Kõik olulised otsused VEB Fondi küsimustes on langetatud institutsionaalselt, millega kellegi võimalikud subjektiivsed eesmärgid on viidud miinimumini.”

VEB Fondi likvideerija Rein Järvelille hinnangul on fondis paljusid asju tehtud hooletult ja küsitavatel alustel. Riigikohtule saadetud kirjas loetles ta puudusi: a) VEB Fondist on kadunud üle poole miljardi krooni; b) 108 miljonit haihtus ühegi alusdokumendita; c) Eesti Pank esitas teadlikult valeandmeid. Oktoobris Äripäevaga rääkinud Järvelille sõnul  peab vastutuse toimunu eest võtma juhatus.

Endise rahandusministri Mart Opmanni sõnul peaks Kallas ja Kraft kõike teadma. “Eesti Pank toimetas kogu aeg selle asjaga, see polnud kellegi teise haldusala küsimus. Kes oskab ikka veel vastata kui mitte tolleaegsed pangapealikud,” kommenteeris Opmann.

Riigikontrolör Mihkel Oviiri tõdes, et sellest asjas tuleb tõde välja selgitada. “On vaja nendele kahtlustele saada lahend, ükskõik, kas see lükkab kahtlused ümber või kinnitab neid või ilmneb hoopis midagi kolmandat,” on ta öelnud.

“Tõde on tõde, tõele ei kehti aegumistähtajad,” märkis Oviir.

Võltsdokument pole üllatus

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindava advokaadi Indrek Leppiku sõnul polnud Eesti Pangas tehtud auditi järeldus talle üllatus, kuna info võltsitud dokumendist oli varem teada. Tema sõnul peaks niisuguse tehinguga seotud inimeste töötamine Euroopa tippametnikuna ja pangajuhina olema välistatud.“Ühest küljest on see ülestunnistus. Samas, olles asjaga tegelenud ka kohtu poole pealt, on ametnikel ja poliitikutel absoluutne tahtmatus selle teemaga tegeleda. Ilmselt on tõde liiga valus. Asi pole siiski mitte ühes võltsitud Eesti Panga dokumendis. See hõlmab kogu tehingute jada, mis algas selle Eesti Panga poolse dokumendi võltsimisega ja lõppes Venemaalt selle raha kättesaamisega,” ütles ta.“Üks asi on see, et dokumendis olid valeandmed, kuid Eesti Pank ja Eesti riik võõrandasid oma sertifikaadid Ühispangale ja see omakorda edasi TSL Internationalile ning sealtkaudu võeti Venemaalt kogu raha välja.Eesti Pank ja riik müüsid oma sertifikaadid ära kopikate eest, sertifikaadiomanikud jäeti pika ninaga – kogu eelneva taustal on see ikka väga kummaline.Ükski erakond ega valitsus pole tahtnud sellega tegeleda. Ju inimesed teavad täpselt, mis toimus, ega taha sellega tegeleda. Praegu on kõige laiem pädevus asja selgeks teha riigikontrollil, kes saab  kontrollida Eesti Panka, valitsusasutusi, ka on neil koostöövõimalus Venemaaga. See saaks olla lihtsalt tõe väljaselgitamine, sest mingeid sanktsioone nad teha ei saa,” ütles Leppik.Advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Leppik esindab kõiki 12 VEB Fondi sertifikaadiomanikku. Koostamisel on pöördumine Euroopa Kohtusse.

 

Taust

Eesti Panga auditi põhijäreldused

Valeandmetega kiri, mis “lisas” TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile, loodi Eesti­ Pangas.Kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada.Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud.Kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, kuid mitte alati nende põhjuseid ja selgitusi.

Mida audit ei suutnud välja selgitada?Mahuka dokumentatsiooni alusel suutis audit taastada üsna hästi selle, mis toimus. Samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti.Kuigi otsuste dokumendid on olemas, puuduvad taustmaterjalid, mis selgitaks otsuste tegemise põhjuseid.Asjaosalised ei suutnud enam detaile meenutada, kuna sündmustest on möödunud 15–20 aastat.Arhiivi mittetäielikkust soosis see, et Eesti Panga töötajad olid ühtlasi VEB Fondi juhid ning n-ö iseendale korraldusi andes ei pidanud nad institutsioonide vahel kirjavahetust.

 

Mis on mis

VEB Fond oli Eesti Panga kontrolli all

Oli riiklik organisatsioon, mis moodustati riigikogu 1993. aasta otsuse alusel eesmärgiga koondada NSV Liidu Välismajanduspanga ehk Vnešekonombanki vastu esitatud nõuded nende rahuldamiseks.Asutaja ja haldaja oli Eesti Pank ja vara omanik Eesti riik.PÕHIÜLESANDED olid koondada nõudeid, mis olid seotud külmutatud vahenditega umbes 1,1 miljardi krooni väärtuses, kompenseerida külmutatud VEB-kontod fondisertifikaatidega ning realiseerida Välismajanduspanga vastu esitatud nõudeõigused.NÕUKOGU oli 3-liikmeline: rahandusminister, Eesti Panga president ja kahe eelmise nimetatud fondi tegevdirektor. Fondi nõukogu oli otsustusvõimeline, kui kohal olid kõik liikmed: vastu võeti vaid ühehäälsed otsused.Fondi vahendite kasutamist kontrollis ja revideeris Eesti Pank.

Allikas: VEB Fondi põhikiri