Ettevõtja Ülo Pärnitsa sõnul pole mõtet vanades VEB fondi asjades sorida, vaid tasuks keskenduda olevikule. Tema ütlusel võib tõsi olla teooria, et VEB fondi ümber toimuv võis toona olla Eesti iseseisvumise hinnaks.
Eesti Pank korraldas seoses VEB fondi hämara minevikuga sisejuurdluse ja teatas eile, et tuvastas pangas dokumentide võltsimise. Toonased pangajuhid pole aga nõus juhtunut täpsemalt meenutama.
Äripäev uurib täna ettevõtjailt, kas nad usuvad, et Eesti Panga eksjuhid ei mäleta VEB fondis toimunut.
"Ma usun küll, et nad ei mäleta või ei tea seda. Või kui teavad, siis… see oli hoopis teises ajaloolises ja majanduslikus situatsioonis! Ja nüüd 15 aastat hiljem püüda sellele hinnangut anda! Tegeleme parem tuleviku ja tänapäeva küsimustega, mitte minevikuga," vastas Pärnits küsimusele.
"Selge oli ka eile avalikustatud otsuses see, et Eesti riik ei saanud sellest kõigest mingit kahju. Ma tean väga hästi toda aega, ei olnud seaduseid ja olid teistsugused arusaamad. Need inimesed ei pidanud olema selle tõttu mingid sulid. Ma arvan, et need inimesed, kes seal mängus on, on väga korrektsed ja ausad inimesed," lisas Pärnits.
Mis puudutab valeandmetega dokumentide esitamist Eesti Pangas, siis arvab Pärnits, et see võis olla tol korral teadlik ja vajalik tegutsemine. "Võis olla ka nii, et keegi kelm valmistas vaikselt dokumendi ette ja vaikselt viskas selle laua peale. Ma arvan, et selles kõiges nüüd Vahur Krafti süüdistada… no see kõik on minevik," rääkis Pärnits.
Tema sõnul on Eesti majanduses nii palju praegu teha. "Et hakata seda arutelu üles paisutama jälle, no minu aravates on see mõttetu. Siin on olnud üleval ka mõni väide, et see oli tasu Eesti iseseisvuse eest. Võib-olla see polegi nii mõttetu ja vale väide? Mis siis, kui Eesti iseseisvuse nimel tehti üks selline väike kõverkäik? Tookord seda olukorda silmas pidades pole keegi suutnud tõestada, kes see kriminaal siin on olnud. On olnud selline sündmus ja keegi ei oska öelda, miks ja kelle huvides seda tehti," lisas Pärnnits.
Seotud lood
Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul allkirjastab suur ülemus tavaliselt asju formaalselt ja seda Vahur Kraft tema hinnangul ka tegi. Asja sisusse pikemalt süvenemata.
Eesti Panga auditi järeldus, et kõige olulisemat VEB Fondiga seotud dokumenti, paberit, mille alusel liikus 90ndate keskel üle 30 mln dollari (tänases vääringus sadu miljoneid eurosid), on „töödeldud”, paneb vanduma. Alandus on üsna isiklik ja seetõttu seda valusam.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, riigikogu liige Sven Mikseri sõnul on Eesti Panga avalikustatud VEB fondi audit ja presidendi vabandus positiivne, kuid ainult sellest ei piisa Eesti Panga ja poliitika usalduse taastamiseks.
Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul pole Eesti Pank dokumente võltsinud, küll esitati valeandmeid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”