Eesti Panga ekspresidendi Andres Lipstoki sõnul kõlab sõna võltsimine väga halvasti ja kuna pank kaupleb usaldusega, on võltsimiskahtluse saanud Eesti Panga usaldus nüüd väiksem.
"Minu ajal ei ole ühtegi teadlikku võltsimist Eesti Pangas tehtud ega toimetatud. Loomulikult on Eesti Pank selline struktuur, kes eelkõige kaupleb usaldusega, igasugused sellised tegevused, kui need kinnituse leidsid, vähendasid usaldust," lausus Lipstok.
Ta märkis, et seda peaks seletama Eesti Panga audiitorid, kes kontrollisid, miks esitati valeandmeid.
Samas lisas Lipstok, et pole VEB Fondi asjaga kursis, kuna see juhtus tunduvalt varem, kui temast sai Eesti Panga president.
Lipstoki hinnangul on positiivne see, et Eesti Pank on olnud väga avatud, et uurida ning selgitada seda, mis toimus VEB Fondiga.
Küsimusele, mis saab edasi ja mida peaks Eesti Pank tegema, vastas Lipstok, et seda saab öelda ainult pank ise. Tema sõnul on oluline see, kes võltsis neid andmeid, aga tema seda ei tea.
Eesti Pank avaldas täna VEB Fondiga seotud auditi tulemused, milles tõdeb, et 32,3 miljoni dollari ulatuses Vene ettevõttele TSL International nõudeid lisanud valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas ilmselt teadlikult.
Seotud lood
Eesti Panga auditi järeldus, et kõige olulisemat VEB Fondiga seotud dokumenti, paberit, mille alusel liikus 90ndate keskel üle 30 mln dollari (tänases vääringus sadu miljoneid eurosid), on „töödeldud”, paneb vanduma. Alandus on üsna isiklik ja seetõttu seda valusam.
Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul pole Eesti Pank dokumente võltsinud, küll esitati valeandmeid.
Ettevõtja Ülo Pärnitsa sõnul pole mõtet vanades VEB fondi asjades sorida, vaid tasuks keskenduda olevikule. Tema ütlusel võib tõsi olla teooria, et VEB fondi ümber toimuv võis toona olla Eesti iseseisvumise hinnaks.
Olen elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid või ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente, kinnitas Eesti Panga president aastail 1995-2005 Vahur Kraft.