Eesti Panga auditi järeldus, et kõige olulisemat VEB Fondiga seotud dokumenti, paberit, mille alusel liikus 90ndate keskel üle 30 mln dollari (tänases vääringus sadu miljoneid eurosid), on „töödeldud”, paneb vanduma. Alandus on üsna isiklik ja seetõttu seda valusam.
Äripäeva toimetuses on VEB Fondi temaatikaga tegelenud pool inimpõlve kümneid ajakirjanikke ja toimetajaid. Ka allakirjutanu. Eelnimetatud „THE” paberile allkirja andnud Vahur Kraft jt keskpangaga seotud inimesed on mulle otsa vaadates kinnitanud, et kõik on korras. Et keegi lihtsalt ajab kiusu, on oma huvide peal väljas. Et lõpeta lollide küsimuste esitamine, poiss.
Tunnistan, et ajapikku hakkasin uskuma. Olen toimetuses isegi teemat „tapnud”, kui keegi uus ja värske ajakirjanik sellest õhinasse hakkas minema. Kuidagi liiga sõna-sõna vastu ja liiga keeruliseks, vaid asjaosalistele, mitte lugejatele huvipakkuvaks hakkas asi mu meelest minema. Kui rumal ma olin!
Kuigi ma olen küll ja küll oma ajakirjanikutöö kestel näinud, kuidas inimene teisepool lauda südamerahus näkku valetab, hakkasin aastatega VEB Fondi asjus tippametnikke ja –poliitikuid uskuma. Ei saa ju olla, et kõik vassivad. Mis mõttes ringkaitse? Aga näe, ikka õpid, kuni elad.
Mis edasi? Ehk peakski hakkama Tallinna TVd või Savisaare raamatut puhta tõena võtma? Oeh. Aidake ajakirjanikku. Kelle sõnu peaks ta nüüd edasises elus üldse uskuma?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!