Tänase Äripäeva kaanelugu räägib riigikohtu otsusest, mille loodud vastutusotsuste pretsedent muudab edaspidi jõulisemaks maksuvõlgade sissenõudmise firmadelt. Seda seetõttu, et sisse on toodud elulise usutavuse põhimõte – kuidas hindaks mingit asjaolu mõistlikult käituv keskmine inimene.
Ehk kui maksuvõlglasest ettevõtte juhatuse liige on skeemitanud ja kasutanud tankistide teenuseid, siis on see selgelt pahatahtlik tegevus, ilma et süüdistaja peaks selle tõendamiseks lisamaterjali koguma hakkama. Terve mõistus saab niigi aru, mis eesmärgil on kõnealuse ettevõtte juhatuse liige tegutsenud, ning maksunõue pööratakse äriühingu asemel pahatahtlikult tegutsenud juhatuse liikme vastu.
Turris ohakas saba all. Äripäeva arvates on sellise pretsedendi loomine igati positiivne ja üldist ettevõtluskeskkonda parandav samm. See ei puuduta ainult Eestis tegutsevat tuhatkonda paadunud äripetist, vaid kõiki ettevõtete juhte. Miski ei mõju ju valusamalt kui isikliku vara kallale minek. Edaspidi võiks teadmine sellest kohtuotsusest püsida potentsiaalsetel skeemitajatel mälus kui turris ohakas saba all.
Seni võis ettevõtte vara võlanõudjate eest laiali saata eri firmade rägastikku, kust siis pikalevenivas pankrotimenetluses üritati midagi võlanõudjate jaoks kätte saada.
Hea värske näide siinkohal on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele kuulunud firma Autorollo, kuhu probleeme lahendama toodud advokaat Siim Roode jagas ettevõtte autopargi ja muu vara kiirelt sõbralike firmade vahel laiali, muutes Autorollo maksejõuetuks.
Pärast riigikohtus loodud pretsedenti ei pruugi aga keegi sarnaste näidete puhul enam hakata seda firmade rägastikku lahti harutama, vaid halvaendeline koputus käib kiirelt firmajuhi isikliku maja ukse pihta.
See võimalus peaks mõjuma distsiplineerivalt nii maksude tasumisel kui ka teiste ettevõtjatega suhtlemisel. Kokkuvõttes võidab nii riigi rahakott kui ka koostööpartner.
Kohtupidamine läheb lihtsamaks. Elulise usutavuse põhimõte ühest küljest kindlasti lihtsustab kohtupidamist. Näiteks on riigikohus ühes tsiviilkohtuvaidluses leidnud, et kui mingisse eluruumi kostub pidev müra, siis on ka ilma ekspertarvamuseta selge, et see mõjutab selle eluruumi hinda.
Nii on ka üsna selge, millega on tegu, kui kiiva kiskuva tegevuse ja kuhjuvate võlgadega ettevõtte kõrvale samad juhid ja omanikud asutavad uue firma, mis erinevate lepingute alusel eelmise firma vara omanikuks saab.
Skeemitamise võimalus ei kao. Samas annab elulise usutavuse põhimõte osavale advokaadile kindlasti palju võimalusi musta valgeks rääkida, seda nii üht- kui ka teistpidi. Lisaks jääb alati ka võimalus maja ja muu vara abikaasa nimele kirjutada, et võla sissenõudmine keerukamaks muuta.
Ent kui mõelda seniste pankrotimenetluste peale, mis tavaliselt kestavad kaua ja pahatihti lõpevad raugemisega, on kõnealune lahend igal juhul samm võlgade kiirema sissenõudmise suunas.
Peaasi, et head lahendit ära ei lörtsita ja maksuamet ei muutu tühja koha peal käsi väänavaks jõustruktuuriks.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.