Alstomi skeem käis läbi Eesti

9. märtsil 2012 teeb Riia ringkonnakohus üsna kummalise otsuse – konfiskeerida Eesti Krediidipangas asuvalt kontolt 442 000 USA dollarit ja kanda see Läti riigieelarvesse. See on rahasumma, mille uurijad on avastanud Latvenergo endisi juhte Karlis Mikelsonsi, Aigars Melkot ja teisi puudutavat pistiseasja ning rahapesuskeemi lahti harutades.

Võimalus raha Läti riigile küsida peitub kentsakas asjaolus: mitte keegi ülekuulatutest ei tunnista seda summat enda omaks. Arvelduskonto, millel raha Krediidipangas seisab, on avanud Briti Neitsisaartele registreeritud ettevõte Rosabella Investments Ltd. Rosabella omaniku kohta märgitakse kohtuotsuses, et tegemist on Eesti ja Vene kodakondsega, kellel on Läti elamisluba. Tema ees- ja perenimi on ajakirjandusportaalis pietiek.com avaldatud otsuses kinni kaetud, avatuks on jäänud vaid nimede esitähed – initsiaalid A ja K.

Mees tunnistab ülekuulajatele, et on pesuehtne tankist – ta kaotas töö ja talle tehti pakkumine Rosabella dokumentidele allkirju anda, firma “omanik” olla, aga näiteks firma arveldusarvetele tal ligipääs puudus. Rosabella juurde tõi ta keegi naine, kes hiljem temalt ka vajaminevaid allkirju kogus. Uurijad on saanud naist küsitleda, kuid tema teatab, et pole Rosabella-nimelisest ettevõttest varem midagi kuulnud. Ka naise nime pole otsuses avaldatud.

Viis Latvenergo tippjuhti arreteeriti. Latvenergo pistisejuhtum sai avalikkuse jaoks alguse 2010. aasta juunis, kui Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) arreteeris viis energiafirma tippjuhti. Neile pannakse süüks suuremahulist pistisevõtmist ja rahapesu, mida nad korraldasid aastatel 2006–2010. Süüdistuse järgi said Latvenergo juhid kokku 8,1 miljoni euro ulatuses pistist, KNABi teatel oli plaanis läbi pesta veel 11 miljonit eurot, mis olid mõeldud juhtide “määrimiseks”.

Süüdistus puudutab Latvenergo hangetel suurfirmade kasuks otsuste tegemist, täpsemalt Plavinase hüdroelektrijaama rekonstrueerimistööde mängimist Alstomi kontserni Rootsi harule ja TEC-2 nime kandva Riia soojuselektrijaama gaasi­turbiini ehitushankel türklaste Gama ning Hispaania Iberdrola soosimist.

Võtmetegelane on varju hoidnud. Arreteeritud peavad 2010. aasta suvel mõni kuu kinnipidamisasutuses viibima, kuid lastakse siis kautsjoni vastu vabadusse. Nende seas on ka Andrejs Livanovics, Latvenergo juhtide äripartner ning nõustaja. Livanovics oli 2000ndate alguseni Alstomi töötaja, tegutsedes suurfirma Balti suuna äriarenduse juhina. Pärast seda sai temast konsultant, kelle klient oli ka Alstom. Muu hulgas on ta olnud Läti kaubandus-tööstuskoja juhatuses. Samas kinnitavad kohalikud ajakirjanikud, et enne skandaali puhkemist laiem avalikkus Lätis teda ei teadnud.

Skeemi peategelane oli Livanovics

Läti pistiseskeemi võtmetegelane on kunagine Alstomi Balti suuna juht Andrejs Livanovics. Osaliselt käis rahapesu temaga seotud Eesti firmade kaudu.

Kenmore. Üks skeemis osalenud firma on Eestis registreeritud OÜ Kenmore. Ettevõtte on 2004. aastal asutanud Argos ja Kersti Krachtile kuulunud Kermon Invest, ent omanikuks ja juhatuse liikmeks on juba 2005. aastast Livanovics ise, hiljem Livanovicsi Läti ettevõte SIA Energy Consulting.Kenmore müügitulu kasvab kiirelt: 2005. aastal on see 4,8 miljonit, 2006. 27,7 miljonit ja 2007. aastal 14,5 miljonit krooni. Aruande järgi saab ettevõte raha energeetikaalaste konsultatsiooniteenuste müügi eest. Tegelikult kasutati seda ettevõtet pistise vahendamiseks.2011. aasta novembris teeb Šveitsi peaprokurör otsuse, millega tunnistab Alstomi süüdi pistise abil maailma eri paigus endale tööde kindlustamises. Alstomi Šveitsi haru peab trahvi ja kompensatsioonina kokku tasuma 31 miljonit eurot. Alstomi enda toona välja saadetud pressiteates suudab suurfirma näha asjas ka helgelt poolt: otsusest ei tule välja, et Alstomis oleks “pistise maksmise süsteem” ja käsitletud juhtumid on “isoleeritud”. Alstom ei kaeba otsust edasi.  Üks neist Šveitsi otsuses käsitletud juhtumitest puudutabki Latvenergo juhtide pistisevõtmist ja Eesti firmat Kenmore.Alstomi Rootsi tütarfirmad liigutasid läbi Šveitsi ja edasi Livanovicsi firmade kaudu Latv­energo juhtideni ligi miljon ­eurot. Ametlikult vormistati raha liikumine konsultatsioonitasudena, mida Alstom Livanovicsile maksis. Neist tasudest tervelt 70% kannab Livanovics edasi Latvenergo endistele juhtidele.

Isengar. Kenmore kõrval on Latv­energo pistiseskeemiga seotud ka üks teine Eesti firma – OÜ Isengar. 2006. aastal asutatud ettevõtte ametlik tegevjuht oli kuni eelmise aasta lõpuni Argos Kracht. Krachti teatakse firmade asutamis- ja raamatupidamisteenuste osutajana ning seetõttu on ootamatu, et ta sellist firmat ise juhib.Isengari tegevusalaks on märgitud energeetikaalaseid teenused Lätis. Firma omab Lätis kahte tütarettevõtet, Isegnari enda omanikuks on märgitud Ameerika Ühendriikidesse Delaware’i registreeritud Crom Consulting Ltd.Ettevõttel puuduvad küll palgalised töötajad, ent see ei sega firmal oma väikest äri ajada – nii näiteks müüb Isengar 2008. aastal teenust 7, aasta hiljem aga 3,8 miljoni krooni eest. Põgusalt peale vaadates võiks arvata, et tegemist on sisuliselt ühemehefirmaga, mis on leidnud oma mõnusa turuniši.See on aga petlik arusaam. Tegelikult on Isengar samamoodi Livanovicsi kontrollitav ettevõte. Just Livanovics määrab 2006. aastal Crom Consulting Ltd esindajana Krachti ettevõtte juhatuse ainsaks liikmeks.2007. aastal ostab Isengar Lätis kaks maatükki. Ühe eest maksab ettevõte 571 000 eurot. Teise ostab Isengari Läti tütarettevõte AGZ 330 000 euro eest. Firma aruandlus on ülimalt korrektne, tehingud on kenasti paari lausega kirjeldatud – kinnisvara sai soetatud samal 2007. aastal saadud 4%-lise intressiga laenu arvel. Kuid seda, kellelt kinnisvara osteti, kus see asub ja mida need maatükid endast täpsemalt kujutavad, aruandes kirjas ei ole.  Isengar ei investeeri sugugi huupi. 571 000 euro eest osteti maatükk koos majaosaga Lätis, mis varem kuulus endisele Latv­energo presidendile Mikelsonsile. Mikelsons ise oli sama maa eest 2002. aastal maksnud kõigest 30 000 eurot. Sarnane õnn sai osaks ka toonase Latvenergo asepresidendi Aigars Melko tütrele, kelle nimel olev maja oseti 330 000 euroga. Kaks aastat varem oli sama maja ostetud 63 000 euroga. Läti uurijad peavad neid kinnisvarainvesteeringuid varjatud pistiseks.Isengariga seoses on Läti ­uurijad tuvastanud veel ühe nüansi. Livanvocsil olid volitused firmat esindada ja seda on ta ka teinud. Isengar on 2008. aastal sõlminud Türgi Gamaga konsultatsioonilepingu, mis on hiljem üle antud Küprose ettevõttele Limmarine Ltd. Ka see ettevõte oli Livanovicsi kontrolli all.Need lepingud on uurijate hinnangul samuti loodud skeemi osana, mille kaudu läbi erinevate off­shore-firmade pesti ja kuivatati pistiseks mõeldud raha. Sealtkaudu jõudis raha väidetavalt ka Rosabella kontoni Eesti Krediidipangas.

Salapärane Kristina. Livanovicsi tegemisi Küprosega seob Eestiga veel üks huvitav fakt. Läti ajakirjandusportaal avaldas eelmisel kevadel terve rea KNABi poolt pealtkuulatud Livanovicsi telefonivestluste helilinte. Ühel salvestisel võtab Livanovicsiga ühendust keegi Kristina Tallinnast, et arutada lepingu sõlmimise üksikasju Küprosel.Lindid lekitanud KNABi töötaja vallandatakse, aga kes on Livanvovicsiga heas vene keeles suhelnud Kristina, ei ole selge.Pole ka selge, kas Kristina vestluse põhjus oli Latvenergo pistiseskeem või mõni teine suurprojekt. Kuigi Alstom on edukas ka Eestis, siis avalikest andmetest ei ole näha, et Latvenergoga sarnast skeemi oleks kasutanud Alstomi ärihuvides Eestis.

Alstomi tehing Eesti Energiaga tekitas küsimusi

Eesti Energia on viimasel kümnel aastal Alstomilt tellinud töid enam kui 800 miljoni euro eest. Suuremahulisem koostöö puudutab 2011. aasta alguses alustatud uue elektrijaama rajamist. Mullu oktoobris kerkis meedias esile selle lepingu sõlmimise seaduslikkuse teema ning suurtehingu kohale kerkis mitu küsimärki.Oktoobris ETV “Pealtnägijast” alguse saanud põlevkiviplokkide ehituse skandaal seadis löögi alla majandusminister Juhan Partsi. “Pealtnägija” avalikustas, et ehkki Eesti Energia nõukogu juriidiline nõustaja viitas juba enne lepingu sõlmimist, et seadust on rikutud, suruti Partsi suunisel leping Alstomiga siiski läbi. Partsile püüti sügisel sotside eestvedamisel umbusaldust avaldada, kuid see kukkus läbi ja kaitsepolitsei pidi oktoobri lõpus teatama, et ei hakka hanget eraldi uurima.

Läti korruptsioonijuhtum heidab halba varju. Samamoodi sattus fookusesse Eesti Energia lepingupartner Alstom: ajakirjandus tõi suurkontserni kohta välja noppeid nende probleemidest korruptsiooniga mujal maailmas. Alstom Estonia juht Kalev Jaanimägi kinnitas septembris Eesti Päevalehele, et mingit korruptsioonimustrit pole Eestis kasutatud.Alstom Estonia pressiesindaja Signe Pitser viitab Šveitsi peaprokuratuuri otsusele, kus on kirjas järeldus, et altkäemaksusüsteem kui selline maailma vallutavas firmas puudub. “Šveitsi peaprokuratuur avaldas Alstomile tunnustust kümne aasta jooksul ettevõtte rahvusvahelise kaubanduse reeglite rikkumise vältimise nimel tehtud töö eest, samas märkides, et teatud perioodil osutusid need pingutused ikkagi ebapiisavaks, kuna siiski tuvastati kolm juhtumit, mille käigus tehti sobimatuid makseid,” märgib ta. Need juhtumid puudutasid Lätit, Malaisiat ja Tuneesiat.

Ka Parts pidi sügisel kinnitama, et Eestis Läti-laadsed asjad toimuda ei saa. Möödunud nädalal ministriga tehtud intervjuu ajal torgime Alstomi teemat. Parts ütleb, et tema ei ole õige inimene, kellelt Alstomi edukuse kohta Eesti hangetel küsida. “Küsige Eesti Energiast,” soovitab ta.Alstomi mainet minister halvaks ei pea. “Ma küll ei taha sellega nõustuda. Kui ma räägin Eestist. Ma ei koosta mingit Alstomi toimikut üle maailma,” lisab ta.Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on Alstom olnud Eesti Energia hangetel edukas, sest tegemist on Euroopas ühe tugevama tahketel fossiilsetel kütustel toimivate elektrijaamade ehitajaga.“Kuna Alstom on Eestis tegutsenud juba üle kümne aasta, on neil tekkinud väga spetsiifiline põlevkivi oskusteave hoolduse alal, millesarnast ühelgi teisel ettevõttel vastu panna ei ole. Olgu veel öeldud, et kõik lepingud on sõlmitud hangete tulemusel, kus Alstom on osutunud parimaks pakkujaks,” räägib Aas. Ta toob näiteks Auvere elektrijaama ehitushanke, millel otsiti terviklahenduse pakkujat. “Alstom oli ainus ettevõte, kes suudab ise ehitada välja nii katla, turbiini kui ka generaatori. Teine pakkuja SNC Lavalin taganes hankepakkumisest,” lausub Aas.

Lätlane, keda eestlased ei tunne. Läti korruptsiooniskandaali keskne tegelane Andrejs Livanovics on Eestis tundmatu. Äripäev on viimastel kuudel tema nime nimetanud mitmele sektoris tegutsejale või tegutsenud inimestele, kes väidavad, et ei ole Livanovicsist varem kuulnud. Sel nädalal küsib Eesti Energia pressiesindaja oma majas Äripäeva palvel Livanovicsi kohta – tulemus on sama, keegi kunagist Alstomi Balti presidenti ei tea.Küsime ka minister Partsilt, kas Livanovicsi nimi ütleb talle midagi. “Ei ütle. Mis see nimi oligi?” Partsi sõnul on ta kohtunud vaid ettevõtte Prantsusmaa tippjuhtidega ja sealsete poliitikutega.Üks tähelepanu äratav seos ilmneb aga äriregistris. Livanovicsi pikaaegsel äripartneril Argos Kracthil on ühine äri Eesti Energia nõukogu liikme ja IRLi poliitiku Toomas Tautsiga. Kracht ja Tauts on partnerid firmas Environmental Assets Holding OÜ. “Ma võin isegi väita, et kuulen esimest korda seda nime (Livanovics – toim), absoluutselt ei teadnud seda. Argos Kracht peaks olema kunagi tegelenud ettevõtete asutamisega, tal on selline professioon olnud. Ma arvan, et ta on seotud Eestis sadade äriühingutega,” märgib Tauts.Kracht on tõesti paljude firmade asutaja, kuid Livanovicsiga on tema koostöö olnud sisulisem.

Kracht: ettevõtte seest oli asi korras

Latvenergo pistiseskeemis kasutatud Eesti firma Isengar tegevjuhi ametit pidanud Argos Kracht ei oska Andrejs Livanovicsi skeemitamiste kohta midagi öelda.“See firma ei ole ise teinud midagi seadusevastast, aga sellega seotud isikud võivad olla teinud. Kui nad muidugi on,” selgitab ta.Kracht räägib, et tema osutas Livanovicsile teenust – vaatas, et firma raamatupidamine oleks korras ja aruanded esitatud.“Kui Lätis üks inimene annab kuskil altkäemaksu, kas siis ­automaatselt muutub ettevõte ja selle juhatus pätiks? Samamoodi võiks ette kujutada, et kui ta kuskile pöördub ja teenust palub, siis näiteks Elion või EMT muutub kohe pätiks,” tõmbab ta paralleeli.Kracht ei soovi lähemalt firma asjadest rääkida. “Ma ei teinud kõiki otsuseid, nagu tegevjuht ei tee alati kõiki otsuseid, vaid neid tehakse üldkoosolekul. Ma arvan, et parem oleks, kui pöörduksite ikka algallikate poole ja praegune juhatuse liige on algallikatele tunduvalt lähemal. Mul ei ole volitusi midagi kommenteerida,” selgitab ta.Kracht kinnitab, et käis 2010. aastal Eestis ülekuulamisel, kuid ühtki süüdistust talle ei esitatud. Ta märgib, et tema enda arvates ei olnud tema tegevus firma asjade korraldamisel ka mitte kuidagi süüline.

Teistest firmadest ei tea Kracht enda sõnul midagi. Äripäev küsib temalt ka Küprose firma ning Rosabella Investmentsi kohta. Kracht märgib, et Küprosega ta üldse ei tegele ning Rosabella nime pole samuti kuulnud.  Aasta lõpust on Isengari juhatuse liige Livanovics ise. Ta ei soovi oma Eesti firmade tegevuse kohta kommentaare anda. “Vabandan, aga kahjuks ei saa ma anda ühtegi kommentaari firmade kohta, mida teie küsimus puudutas,” saadab ta e-kirja teel vastuse. Sellega meie suhtlus lõpeb.Artikli alguses kirjeldatud Rosabella-juhtumis on ta varem uurijatele märkinud, et selle firma omanikke ta täpselt nimetada ei oska, aga tema teada on selle taga venelased.

Eestis ei ole olnud põhjust uurimist alustada

Latvenergo pistiseskeemiga olid seotud ka Eesti ettevõtted ja siin elavad isikud. Prokuratuur pole pidanud aga põhjendatuks Eestis uurimise alustamist, tegevus on piirdunud Läti uurijate aitamisega. Läti õiguskaitseasutused küsisid eestlastelt abi nende hinnangul Latvenergo endistele juhtidele pistisena edasi kandmiseks mõeldud rahasumma kinnipidamiseks ja firma Rosabella kohta info saamiseks. Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kat­rin Lunt kinnitab, et kriminaalasja raames on Läti poole õigusabipalvetele vastatud ja Lätist on tulnud kolm kohtuotsust, mis puudutavad Eesti pangakontol oleva raha konfiskeerimist.Kes on aga skeemis osalenud salapärane Eesti kodakondsest tankist A.K.? Mis asju Latvenergo pistisekaasuse raames Eestis veel on uuritud? Kes aitasid Eestis rahapesu korraldada? Neile küsimustele Eesti prokuratuur vastata ei saa. Riigiprokurör Eve Olesk selgitas, et rahapesu läbi Eesti tuli välja Läti kriminaalmenetluse tõttu ja kasusaajad on Läti kodanikud või seal elavad isikud. “Seetõttu on peetud otstarbekaks, et kriminaalmenetlust viib läbi üks riik,” selgitab ta.

 

Kommentaar

Alstom on eetiline ettevõte

Signe Pitser, ASi Alstom Estonia kommunikatsioonijuhtAndrejs Livanovic töötas Alstomis Balti riikide presidendi ametikohal kuni Alstomist lahkumiseni 2003. Aastatel 2002–2003 oli ta oma ametikoha tõttu ka Alstom Estonia ASi nõukogu liige. Me ei soovi kommenteerida Latvenergo juhtumit, kuid kinnitame, et Alstom on eetiline ettevõte. 2000. aastate algusest on kontsernis kasutusele võetud ranged reeglid ja protsessid, mille täitmist on sellest ajast peale pidevalt tugevdatud, et tagada nendest kinnipidamist suhtlemisel ettevõtet nõustavate kolmandate osapooltega – konsultantidega. 2009. aastal auditeerisid reegleid sõltumatud eksperdid, kes jõudsid järeldusele, et need on kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega. 2009. aasta märtsis sai Alstom ka sellekohase tunnistuse, mille kehtivusaeg oli kaks aastat. Seda tunnistust pikendati 2011. aastal. Ka meie usaldusväärsuse programm sai 2011. aastal vastava tunnistuse.

 

Mis on mis

Alstom ...

Ligi 100 000 töötajaga kontsern.tegutseb umbes 100 riigis.Pakub lahendusi transpordi infrastruktuuride rajamisel, aga ka elektrijaamade rajamist. Oma kodulehel teatavad nad, et iga neljas lambipirn maailmas põleb tänu nende tehnoloogiale.käive oli 2012 märtsis lõppenud majandusaastal 19,9 miljardit ja kasum 732 miljonit eurot.eesti Energiaga on kolme tüüpi koostööd. Auvere elektrijaama ehitus, lepingu maht 559 mln eurot. Vääv­lipuhastusseadmete rajamine Narva elektrijaamadele, lepingu maht ca 110 mln ­eurot. Viimased kaksteist aastat on osutanud hooldus- ja remonditöid jt teenuseid Narva elektrijaamadele. Viimase kümne aasta maht kokku ligikaudu 136 mln eurot. Lisaks on teinud erinevaid väiksemaid töid.

... ja tema suure äri probleemid

pistise abil on Läti kõrval töid hangitud ja soodsaid lepingutingimusi tagatud Malaisias, Tuneesias, Sambias, Mehhikos. Kahtlustesse ja korruptsiooniuurimistesse on Als­tom segatud ka Itaalias, Brasiilias, Sloveenias, Ungaris, Austraalias, Prantsusmaal, Poolas, Indoneesias ja USAs.

 

Tasub teada

Latvenergo afäär

Kahtluse all on teiste seas endised Latv­energo juhid Karlis Mikelsons, Aigars Mel­ko ja Gunars Cvetkovs, Latvenergo tütarfirma AS Sadales Tikls endised juhid Ivars Liuziniks, Andrejs Stalazs ja Edgars Vitkovskis, Latvenergo lepingupartneri Buvenergoserviss omanik Mihails Paladijs ja konsultant Andrejs Livanovics.Uurimine on kestnud üle kahe aasta.prokuratuur esitas septembris süüdistuse kahele isikule ja teatas eelmisel nädalal, et plaanib esitada süüdistuse veel 15 isikule. Kohtupidamine pole veel alanud.Aidake infoga, Äripäev on huvitatud infost Livanovicsi tegemistest Eestis. Saatke palun vihje [email protected] või helistage 6670 113.