Ärimees Vambola Kolbakovi sõnul ei pea paika Siim Kallase väide, et ta enne 1999. aastal rahandusministriks saamist VEB Fondiga kokku ei puutunud. Kolbakovi väitel lubas Kallas fondi küsimuse lahendamist juba enne ministriks saamist.
Reedeses Postimehes väitis Siim Kallas, et tema järgmine kokkupuude VEB Fondi teemaga toimus ajal, kui temast oli saanud 1999. aastal rahandusminister.
Ärimees Vambola Kolbakov, kellel külmus 1990. aastate algul Vene panka 3,29 miljonit dollarit, aga Kallase jutuga ei nõustu.
Kolbakovi sõnul kohtus ta Kallasega vahetult enne 1999. märtsi riigikogu valimisi. Tollal polnud veel kindel, kas Reformierakonna esimehest Siim Kallasest saab rahandusminister. Kolbakov väitis, et neile korraldati kohtumine Tõnismäel Reformierakonna kontori tagatoas. Ärimees ütles, et see toimus tema initsiatiivil, ent ka Kallas oli kohtumisest huvitatud. “Kui ta ei oleks tahtnud tookord minuga kokku saada, siis ta poleks ka lihtsalt seda teinud – kohtumine oli mõlemapoolne soov. Kedagi ei saa kohtumisele vedada vastu tahtmist,” lausus Kolbakov.
Kolbakov: Kallas lubas fondi asja lahendada. Kolbakov mäletab, et umbes veerandtunnisel kohtumisel küsis ta Kallaselt, kas tema jaoks on VEB Fondiga seonduv probleem. Kallas tunnistas, et on. Seepeale tundis ärimees huvi, kas VEB Fondi teema saaks lahendatud, millele Kallas vastas midagi taolist: “Jah, saab. Ootame valimistulemused ära. Kui moodustame koalitsiooni, saab suure tõenäosusega minust rahandusminister. Ja siis kahe nädala jooksul otsime sellele lahenduse.” Kolbakovi sõnul ei tulnud neil jutuks, kuidas täpselt külmutatud nõuet päästa ja hiljem raha jagada võiks.
Kolbakovi jutule räägib vastu Kallase artikkel reedeses Postimehes. Kallas väitis, et kui ta rahandusministrina ühe ärimehega VEB Fondi teemal kohtus, pakkus too talle, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEBi sertifikaatide omanikele raha välja. Kallase sõnul lubas ärimees, et maksab poole saagist erakonna kassasse.
Toetas erakonda niisama. Ehkki Kolbakov tõepoolest Reformierakonda enne ja pärast 1999. aasta riigikogu valimisi rahaliselt toetas, vaidles ta Kallase väidetele vastu. “Me ei jõudnud kohtumisel raha jagamise teemani, sest me ei teadnud algsummatki. Kuidas saime siis raha jagada?” küsis ta.
Kolbakov tõdes küll, et nõupidamisruumi uksest välja astudes olevat Kallas temalt küsinud, kas ärimees saaks erakonna valimiskampaaniat 100 000 krooniga toetada, ent tema sõnul ei olnud see eelneva jutuajamisega seotud.
Kolbakovi ärritab reformierakondlaste käitumine. “Kõik paberid on laual. Ei öelda, et jah, me tegime vea, lasime end petta või petsime ise. Seevastu tuleb nüüd välja, et kõik teised on süüdi peale tema (Kallase – toim),” märkis Kolbakov.
Kallas Kolbakovi väidet ei kinnitanud ega ümber ei lükanud: “Praegu lisakommentaaridest loobun. Riigikogu komisjon saab soovi korral ka seda teemat käsitleda,” ütles Kallas reedel.
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.