• OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,5%5 930,59
  • DOW 301,5%43 154,69
  • Nasdaq 1,81%19 389,7
  • FTSE 1000,92%8 277,02
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,06
  • OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,5%5 930,59
  • DOW 301,5%43 154,69
  • Nasdaq 1,81%19 389,7
  • FTSE 1000,92%8 277,02
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,06
  • 30.01.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jääksoojus tasub alati kasutusele võtta

Kallinev energia paneb ka Eesti ettevõtteid üha enam otsima võimalusi oma seni efektiivsena tundunud energeetilised lahendused läbi analüüsima, et leida kokkuhoiukohti.
Üks olulisi väljakutseid energia kokkuhoiu meetodites on tänapäeval tootmistegevuse käigus eralduva jääksoojuse ärakasutamine. Ehk siis selliste tehnoloogiate rakendamine, mis aitavad seni tuulde lennanud soojuse n-ö teenima panna.
Jääksoojust saab sõltuvalt temperatuurist kasutada näiteks jää sulatamiseks või jäätumise vältimiseks, madalatemperatuuriliseks kütteks (põrandaküte), tarbevee soojendamiseks, kuivatussoojuseks, külma tootmiseks jmt. Kõrgema temperatuuriga jääksoojuse saab uuesti ringlusse suunata soojusvaheteid kasutades. Madalama temperatuuriga jääksoojuse saab võtta kasutusele soojuspumba abil selle temperatuuri vajaliku tasemeni tõstes.
Uus tehnoloogia annab suurema kasuteguri. Üle kümne aasta kestnud inseneritöö tulemusena on Norra ettevõte AS Hybrid Energy nüüdseks valmis saanud uudse hübriid-soojuspumba tehnoloogia. Senistest tööstuslikest soojuspumpadest erineb see eelkõige selle poolest, et kasutab jahutusainena sünteetiliste freoonide asemel keskkonnasõbralikumat ammoniaaki ja vett, saavutades sellega suurema kasuteguri. Tehnoloogia võimaldab soojendada vett kõrgema temperatuurini (kuni 115 °C senise 60 –70 °C asemel) ning võimaldab kinni püüda kuni 80% jääksoojusest (senised seadmed 10–20%).
Hübriid-soojuspumba tehnoloogiat Eestisse tarniva OÜ Cooltec juhataja Teet Kullas märkis, et jääksoojusena võib tootmisettevõttel sõltuvalt selle tegevuse iseloomust aastas kümneid ja sadu tuhandeid eurosid korstnasse lennata.
“Varem polnud ettevõtetel erilist huvi ega ka teadmisi ja tegelikult võimalusigi soojakadusid kontrollida ja vähendada,” tõdes Kullas. “Nüüd kummitab firmasid üha enam vajadus kulusid kokku hoida ja võimalusedki selleks avarduvad.”
Tema sõnul on ettevõtetel probleeme just madala temperatuuriga (alla 30 °C) jääksoojuse kättesaamise ja uuesti ringlusse suunamisega. Näiteks piima jahutamisel jääb üle umbes 45 °C temperatuuriga vesi, mida hübriid-soojuspumba abil saab kergesti uuesti kuumutada temperatuurini 85 °C ja suunata piima pastöriseerimiseks.
Põhimõtteliselt sama meetodiga saab jahutust kasutada ka teistes toidutööstuse protsessides, aga ka näiteks plastmassi jahutamisel, laevade gaasimootorites jne.
Euroliit soosib energiasäästu investeeringuid. “Cooltec on valmis tegema kogu hübriid-soojuspumba paigaldamisega seonduva, alates energiaauditist, lõpetades seadmete töökorda häälestamisega,” ütles Teet Kullas. “Kõigepealt selgitame välja, kui palju jääksoojust eraldub, kuidas see kätte saada ja kus seda kasutada.”
Kui kõik senised tööstuslikud soojuspumbad kasutavad ainult kompressioonimeetodit, siis hübriid-soojuspump töötab kompressiooni ja absorbt­siooni kombineeritud meetodil. Absorbtsiooniprotsess (ammoniaak lahustub vees) tagab süsteemi toimimise madala rõhuga.
Kullas kinnitas, et kuna hübriid-soojuspumbal põhinev süsteem on senistest keskkonnasõbralikum, hakkavad sellesse investeerimist soosima ka ELi energiasäästule suunatud toetusmeetmed.
Tallinna Sadamas alustati energiakulude jälgimisega juba 2002. aastal, mil hakati Paldiski Lõunasadamasse paigaldama kahte soojuspumpa – reisiterminali ja veterinaarhoonesse. Pärast mitme variandi katsetusi jõuti alles 2007. aastal soojusvaheti kollektorite kai alla vette paigaldamiseni, mis osutus kõige kindlamaks meetodiks. Tegemist pole siiski hübriid-soojuspumpadega, vaid n-ö traditsiooniliste, merevee soojust kasutavate seadmetega. Analoogseid kasutab kütmiseks ka Eesti Meremuuseumi Lennusadam.
Tallinna Sadama energiasäästu töös osalenud OÜ TS Energia juhatuse liige Kuuno Külasalu märkis, et üleminek elektriküttelt soojuspumbale andis aastate 2005 ja 2009 võrdluses ainuüksi energia koguselt 55% kokkuhoidu.
Viimane energia kokkuhoiule suunatud tegevus Tallinna Sadamas oli 2011. aastal, kui D-derminalis korraldati energiaaudit, et asendada keskküte soojuspumpadega. Läinud aastal saadi töödega valmis, kokkuhoiuks peaks kujunema 600 MWh aastas, sõltuvalt elektri hinna muutusest peaks projekti tasuvusaeg jääma 5–6 aasta kanti.
 
Tasub teada
Jääksoojust tekib peaaegu igasuguse tootmise juures
Soojusallikad
ReovesiSuitsugaasid korstendestKuivatusProtsessi­jahutusKülmutusTööstusseadmete jahutusÕlijahutusJahutustornidSoojendamine ja jahutamine samasprotsessisKeemiatööstuse protsessid
Soojustarbijad
KaugküteAurutootmise vee eelsoojendusKuivatus­protsessBiogaasi tootmineToiduainetööstus - konservitööstus - piimatööstus - karastusjoogi- ja mahlatööstus - lihatööstusLoomasööda tootmine
Allikas: AS Hybrid Energy
 
Mis on mis
Hübriid-soojuspump
põhineb Osenbrücki protsessil ja Lorentzi ringprotsessilkombineeritud absorbtsioon (keemiline protsess) ja kompressioonehitatud standardsetest osadestvõimaldab vähendada energiakulusid kuni 80%võimalik integreerida olemasolevasse süsteemikasutatav temperatuur 5–65 °Ctoodetav temperatuur 30–115 °Ctöörõhk 25 barikülmaaine – vesi ja ammoniaak (H2O ja NH3)ühe pumba võimsus on 250 kW kuni 5 MWinvesteeringu maksumus algab umbes 100 000 eurosttasuvusaeg 2–4 aastat
 
Kommentaar
Kütmisega kaasneb ka jahutamise vajadus
Indrek Raide, OÜ Nordic Energy Solutions juhatuse liigeJääksoojuse kasutamise eeldus on täpne ülevaade hoone tehnosüsteemide tööst. Tarvis on teha põhjalikke mõõtmisi, et sisendid ja lähteandmed oleksid usaldusväärsed. Rusikareegliks energiatõhususes on eesmärk, kuidas kütta hooneid nii, et neid oleks võimalikult vähe tarvis jahutada.Sageli on jääksoojuse kasutamise juures probleemne asjaolu, et jääksoojuse temperatuur on liiga madal, et seda oleks mõtet kasutada või siis on jääksoojust liialt keeruline kätte saada. Kogu soojussüsteem võib olla vaja ümber ehitada või lisaseadmeid paigaldada, selline kapitalimahutus ei pruugi alati olla otstarbekas. Alati on lihtsam tee jääksoojuse kasutamine juba uute süsteemide rajamise projektidesse sisse kirjutada.Investeeringut planeerides tasub läbi arvutada selle võimalik tasuvusaeg ja efektiivsus. Et töö ette võtta, peaksid plussid miinused üles kaaluma. Kindlasti pole mõtet teha n-ö ulmelahendusi, mille tulemus on juba eos kaheldav.
 
Tarvis üle minna tõhusale majandamisele
Madis Org, Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspertEnergia säästmise vajaduse tingib eelkõige maailma elanikkonna ja ressursikasutuse suurenemine, mis survestab üha enam ka keskkonda.Tõhusad energiasäästu lahendused eeldavad kogukonna või regiooni koostööd, ainult selles peitub energiatõhususe tulevikupotentsiaal. Oma osa mängib ka see, kuidas suudetakse kiirendada uute, mõistlike majandamisviiside omaksvõttu.Efektiivne üleminek tõhusale, ressursi- ja energiasäästlikule majandamisele saab olla ainult vabatahtlik. Oluline osa on pilootprojektide õnnestumisel, millest kõik teised saaksid edaspidi eeskuju võtta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele