Kõik katsed saada teada tõde VEB Fondi asjus on head

Otsusel on mitu plussi. Esiteks aitab komisjoni loomine hoida VEB Fondi teemat päevakajalisena. On olnud hulk mõjukaid inimesi eesotsas endiste keskpanga juhtide Siim Kallase ja Vahur Krafti ning Reformierakonna tipp-poliitikutega, kes on soovinud, et see teema kaoks jäädavalt unustustehõlma. Aastaid õnnestuski seda teemat n-ö tappa.

Pöörde kogu juhtumisse tõi Eesti Panga uus juhtkond, kes otsustas tuua selgust VEB Fondis toimunusse. Kui varem said Reformierakonna liidrid VEB Fondi teemal küsimusi esitanud ajakirjanikke ja võlausaldajatest ettevõtjaid naeruvääristada või sildistada, siis pärast auditi tulemuste avaldamist pidid nad suhtumist muutma.

Tänu keskpanga tehtud auditile ja nende  tulemuste avaldamisele selgus, et varasemad vandenõuteoreetikud rääkisid õigust ning VEB Fondi teemal tõde kuulutanud keskpank osutus valeinfo avaldajaks. See oli ka põhjus, miks Eesti Panga president Ardo Hansson astus pretsedenditu sammu – ta palus Eesti Panga nimel valeandmeid sisaldanud dokumendi koostamise pärast vabandust. Hansson lõhkus VEB Fondi ümbritsenud vaikimismüüri ning riigikogu erikomisjoni töö eesmärk võiks olla panna asjaosalised tollastest sündmustest rääkima.

Kahtlusest piisab. On väidetud, et VEB Fondis toimunu uurimine pole mõistlik, sest tagantjärele on keeruline mõista 1990. alguse olukorda. Uurimiskomisjoni polevat mõtet moodustada, sest selle motiivid võivat olla poliitilised ja selguse saamise asemel külvata uut segadust. Samuti on öeldud, et kuna riik ei saanud Vahur Krafti allkirja kandvast ebaõigeid andmeid sisaldavast dokumendist kahju, siis polegi see teema enam oluline.

Me ei peaks VEB Fondi juhtumi tagamaade väljaselgitamisel lähtuma sellest, kas riik sai kahju või mitte. Piisab kahtlusest, et keegi sai tänu sellele valeandmete esitamisele suurt kasu. Seetõttu tuleks vähemalt üritada teha kõik, et tollel ajal toimunus selgust saada.

Laiem tähendus. Eesti Pangas valeandmetega varustatud dokumendi tulemusena loovutati Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari suurune nõue, mis oli tegelikult alusetu, kuid mis õnnestus realiseerida. Sellised eksimused ei toimu juhuslikult ja on naiivne arvata, et selline viga saab tekkida konkreetse motiivi või plaanita.

TSL Internationali esindajal, Venemaa hilisemal viinaärimehel Aleksander Matil pidid Eesti Pangas olema mõjukad abilised, et selline “eksimus” keskpanga dokumenti kirjutati. Seetõttu ongi oluline saada selgust, kes olid valeandmete esitamisega seotud. See kinnitab või võtab päevakorrast mitmed kahtlused.

VEB Fondil on palju laiem tähendus kui üks valeandmeid sisaldanud dokument, kuhu 0 asemele kirjutati 32,3 miljonit dollarit. Ajakirjanik Priit Hõbemägi ütles laupäeval Kuku raadio “Keskpäevatunnis”, et VEB Fond näitab, kas praegune poliitiline eliit suudab kunagised luukered kappidest välja visata. Vabatahtlikult seda ei tehta ja just seetõttu on VEB Fondis toimunu kohta küsimuste väsimatu ja kohati tüütuna näiv esitamine oluline.