Käes on vabanduste aasta

Kommunikatsioonifirma Corpore konsultant Janno Toots soovitas vastutustundlikel ettevõtetel oma käitumine üle vaadata: ehk on vaja rohkem  vabandada. “2013. tuleb vabandamiste aasta,” märkis Toots.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne soovitas vigu tehes alati vabandada. “Kuid kõigepealt tuleks vaadata laiemat pilti,  keda või mida see teema või sündmus veel otseselt mõjutada võib. Seejärel tuleks loomulikult tõtt rääkida, ent kindlasti peab arvestama ka sellega, kus ja kuidas seda teha, et tõe võimalik negatiivne mõju teistele oleks võimalikult väike,” lausus Lääne seminari vaheajal. “Enne mõtle ja siis ütle! Kui on valesti tehtud, siis tuleb seda tunnistada ja ka vabandada,” lisas ta.

Vabandamist häbeneda ei tasu. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu kommunikatsioonijuht Regina Hansen märkis, et vabandamist ei tasu häbeneda. “Oluline on oma vigu tunnistada. Kui on olnud viga, siis tuleb vabandada ja edasi minna. Samuti tuleb kliendi ja avalikkuse huvid esiplaanidele seada,” ütles Hansen. “Vabandamine pole kunagi liiast. Teinekord võib üks vihane telefonikõne tänu  viisakale vabandamisele hoopis positiivselt lõppeda,” kinnitas ta.

Valelikud poliitikud vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Allar Jõks võttis teemaks möödunud aasta suurima poliitilise skandaali. Silver Meikar oli tema sõnul lihtsalt pomm, mis oleks lõpuks nii või naa lõhkenud. “Mina olin lihtsalt see, kes võttis sütiku ära,” märkis Jõks, kelle käest Meikar eelnevalt nõu küsis.

Powerhouse’i partneri Janek Mäggi hinnangul on Meikari-sarnaselt oma organisatsiooniga avalikkuse ees vastuollu minemine riskantne, sest pärast seda ei pruugi sind mitte keegi tööle tahta. “Mina pärast neid avaldusi näiteks Silver Meikarit ei palkaks, usun, et teised tippjuhid nõustuvad minuga,” märkis Mäggi. Tema sõnul peaks inimene olema piisavalt nutikas, et asjad teisiti ära korraldada.

Jõksi hinnangul näitas Meikari avalduse järel toimuv seda, et Reformierakonnal puudus igasugune kriisikommunikatsioon või siis oli see lihtsalt väga kehv. “Minu eesmärk oli viia erakondade rahastamine uuele tasemele,” selgitas Jõks.

Tema hinnangul on algava aasta suurim küsimus see, kas valelikud poliitikud julgevad vabariigi aastapäeva vastuvõtule minna või mitte.

Äripäeva ajakirjaniku Aivar Hundimäe sõnul  ei näinud Reformierakond ilmselt sündmuste arengut ette ja nende suurim viga oli see, et pärast prokuratuuri uurimistulemuste avaldamist ei tunnistanud Kristen Michal midagi ega ei astunud ka ametist tagasi. “Nad tahtsid jätkata ja see ärritas avalikkuse üles,” märkis Hundimägi.

Meediakoolitaja ja raadioajakirjaniku Märt Treieri sõnul on poliitikud nüüd ebamugavas olukorras, kartes, et see, kui nad vabariigi aastapäeva vastuvõtule ei lähe, näitab äkki, et nad tunnistavad ennast justkui milleski süüdi.

Eestis palju ebaviisakaid avaliku elu tegelasi. Mäggi sõnul on Eestis palju ebaviisakaid avaliku elu tegelasi, kes ei suuda keelt hammaste taga hoida ega mõista, mis ministrile sobib ja mis mitte. “Avalike suhete probleemid pole probleemid iseenesest, vaid kui ettevõtte sees on asjad halvasti, siis hakkavad asjad ka välja paistma,” rääkis Mäggi. Siis peavad suhtekorraldajad asuma auke lappima.

Zavod BBDO loovjuhi Marek Reinaasa sõnul  pole ükski kulutus kommunikatsioonile liiga suur, kui tegemist on asjaga, millest terve ühiskond peab teadma. “Summad, mida kulutatakse kommunikatsioonile, on ilmselt väiksemad, kui see, kui tädi Maalid ummistavad Eesti Energia ootesaali. Mõistlik on panustada piisavalt, et pärast mitte hädalappima hakata,” rääkis Reinaas.

Estonian Airi suhtekorraldusjuhi Ilona Eskelineni sõnul on nende kulutused avalikele suhetele veidi kasvanud. “Tasume kuumaksu, sõltumata sellest, kas meil on rohkem või vähem tööd. Kuumaks suurenes, aga mite oluliselt,” märkis Eskelinen.

Kui näljased ajakirjanikud tantsivad lõkke ümber... Kui ajakirjanikud löövad trummi ja tantsivad ettevõtte ümber, siis on see suhtekorraldajate sõnul igatahes parem kui see, et mitte keegi huvi ei tunne. “Kui kõik tantsivad su ümber, siis tähendab see, et sinu käekäik läheb korda. Seda tuleb ära kasutada, mitte nurka peitu pugeda,” märkis Eskelinen.

Ka Mäggi sõnul tuleb nii heas kui halvas oma “saatusele vastu minna”. “Soovitan alati ajakirjanikega suhelda,” lausus Mäggi. Tema sõnul võib aastas korra ikka ette tulla hetk, kui kommentaari andmine on vaja natuke edasi lükata, aga ka siis pole vaja keerutada. “Pigem ära vasta telefonile kohe, pea konsultandiga nõu ja vasta siis, kui mõte selge. Loll kommentaar hakkab oma elu elama ja see on palju hullem,” lisas Mäggi.